Massive Attack: peaesineja peab leppima tühja backstage’iga
— Mis on teil Tallinna kontserdil plaanis? Ikkagi uue plaadi tutvustusturnee esimene kontsert...
— Teeme uut ja vana. Tõotab huvitav tulla.
— Oled ise põnevil, tegite just enne intervjuud proovi. Kas läks hästi?
— Hästi. Eile oli ikka täitsa “tagumikus” päev.
— Räägi palun pisut Massive Attacki uuest albumist. Lugesin netist, et teil olevat materjali mitme plaadi jagu...
— Jah. Meil on aastate jooksul ikka olnud see probleem, et võtame end tõsiselt ja teeme kõvasti tööd, kirjutame lugusid, tüdineme neist, osa ei meeldi ja lõpuks on meil paarsada lugu. Aga olgem ausad – enamik neist ei näe kunagi päevavalgust. Albumile jõuavad need lood, mis on parajasti parimad.
— Kas praegu, vanast peast, on lugusid teistmoodi kirjutada? Kas oskate lõpetada?
— Hehee! Oskame küll.
— Kas sügisel ilmuva uue plaadi nimi “Weather Underground” vihjab samanimelisele Ameerika vasakradikaalide rühmitusele?
— Ausalt öeldes oleme plaadi nime juba muutnud. Alul oli ta vihje, kuid see oli mööduv mõte. Idee oli vihjata 1968. aasta Pariisi noorsoorahutustele. Angry Brigade ja teised niisugused liikumised. Paljud inimesed ei tea ajaloo seda tahku...
— Ega minagi sellest just ülemäära palju ei tea, seepärast tüürin jutuga bändi juurde tagasi. Te olete nagu Vennaskond Orwelli raamatust “1984”. Hägune ja laialivalguv kooslus...
— Jah, mulle see mõte meeldib, päris huvitav arusaam. Bänd on püsiv ettevõtmine, inimesed tulevad ja lähevad. Erinevad isiksused, erinevad ideed. Nagu sa tead, on olnud ka kokkupõrkeid inimeste vahel.
— Bob Geldof tappis oma muusikukarjääri Live Aidiga, Bono laseb mööda maailma ringi nagu Jeesus ja on ikka popp, Dylan sai tuntuks tundliku sotsiaalse närviga protestimuusikuna, Green Day jaoks oli “American Idiot” uuestisünd. Kus on tasakaal?
— Huvitav küsimus. Vaat ma ise fännin raskelt osa protestibände ja tunnen ära, millised neist on siirad, millised mitte. The Clash näiteks on. Sealt võib kuuekümnendatesse tagasi liikuda. Samal ajal ajab osa bände seda rida rohkem kardinate taga ja see on hea, muidu läheb asi päris Che Guevaraks kätte. Bändi jaoks on ikkagi põhiline muusika – et oleks huvitav ja kõneväärt. Võib ju teha organisatsioonidega koostööd, hõigata lavalt maha hüüdlauseid, propageerida sõnumeid, kuid kui sellest saab müügiabinõu...
Oleme teinud koostööd paljude liikumistega. Mina ja Damon Albarn olime seotud sõjavastase liikumisega Iraagi sõja ajal, proovisime mobiliseerida muusikatööstust sõja vastu. See oli suund, mida me uskusime. Me ei arvanud, et suudame asju muuta. Aga pärast miljonite meeleavalduste liivajooksmist... no ei õnnestu asju demokraatlikul teel muuta.
Praegu teen ma koostööd pigem väiksemate liikumistega: inimõiguste toetusgrupid, piinamised Guantánamos ja muu selline. Nendega koos töötamine annab tunde, et ma teen tõepoolest midagi ära, aitan sõnumit levitada. Suuremate organisatsioonide juures ei saa enam päris täpselt aru, mille nimel võitlus käib.
— Mainisid The Clashi. Kuna ma olen ka Clashi fänn, pean küsima, milline nende plaat meeldib sulle kõige enam.
— Nende esimene plaat on minu arvates lihtsalt monumentaalne. Pagan, kui keeruline küsimus... “Sandinista” on huvitav plaat. Kuigi laialivalguv, on seal häid asju. Viimasel ajal kuulan rohkem “Combat Rocki”. Nende puhul ei saa olla lemmikplaati, kõik on olulised ja erinevad minu arvates üksteisest. Aga “Combat Rocki” funk meeldib. Ja “White Man In Hammersmith Palais” vanematest reggae-lugudest.
— Kas tutvud enne tuuri või selle ajal kohalike soojendusbändidega?
— Oleneb sellest, kas neid meile tutvustatakse. Alati ei saa ju valida, kellega koos töötada, sest enda asjaga on piisavalt tegemist ja peab promootorit usaldama.
— Nii et Tallinna kontserdi soojendusbänd Pedigree on sulle tundmatu?
— Jah. Mis sina temast arvad?
— Ta on siin kandis ikka üsna kuulus. Veidi nagu teiegi – ujuva koosseisuga...
— Oh, suurepärane.
Massive Attack
•• Kasvas 1980-ndate lõpus välja loomingulisest kooslusest Wild Bunch.
•• Nn ujuva koosseisuga bänd. Praegu on põhiliikmetest rivis Robert “3D” De Naja ja Grant Marshall.
•• Diskograafia: “Blue Lines“ (1991), “Protection“ (1994), “No protection featuring Mad Professor” (eelmise plaadi dub-versioon) (1995), “Mezzanine“ (1998), “100th Window“ (2003). Kogumikud “Singles 90/98” (1998), “Collected” (2006). Filmimuusikaplaadid “Bullet Boy” (2004) ja “Danny The Dog” (2004).
•• Sel sügisel ilmub Massive Attacki uus, veel nimeta album.
•• Massive Attacki 9. juuni Tallinna kontserdi erikülaline on Eesti tööstusrokilegend Pedigree.
