Michael Jackson – ingel või deemon?
Ingel või deemon? Manipulaator või õilishing? Arvamused popikooni Michael Jacksoni pedofiiliasüüdistuste kohta pärast režissöör Dan Readi neljatunnise dokumentaalfilmi „Leaving Neverland” väljatulemist on polariseerunud. Ühel pool seisavad tulihingelised fännid ja Jacksoni perefirma, väites, et tegu on katsega legendi mustata ning et Wade Robson ja James Safechuck on valelikud. Sotsiaalmeedias jagub kuhjaga laimu tunnistusi andnud meeste vastu ning Londoni bussidel on iidoli süütust reklaamivad sõnumid. Liikvel on fänniteooriad, mis püüavad tõestada, et mehed valetavad, et lood on kokku klopsitud varasematest kohtukaasustest ning et kogu lugu on vandenõu Jacksoni vastu. Ka paljud, kes lapsena Jacksoniga kokku puutusid, on tema eest välja astunud, püüdes näidata, et kaks meest otsivad võimalikku rahalist kasu (mida neil küll ilmselt ei ole võimalik saada ja Variety andmetel HBO ei maksa dokumentaalis osalemise eest). Staari kaitserindega on ühinenud ka Jacksoni uurija Lauri Pihlap, kes Eesti Ekspressile antud intervjuus selgitas, et staar jäi paljudele oma elu ajal jalgu, ning rääkis, miks on tema arvates süüdistused alusetud. Suurim argument on ebakõlad meeste jutus.