Alustuseks tunneb ta huvi meie keele vastu. Seletan, et eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda ja erineb soome keelest enam-vähem sama palju kui portugali keel hispaania keelest. Saame teada, et kord tahtis hertsog oma Helsingi-reisi ajal spontaanselt Eestisse põigata, kuid kahjuks oli tol korral piletite saamisega probleeme. Dom Duarte püüab meile demonstreerida oma vene keele oskust, öeldes stantsija metro, kuid ta tunnistab, et keel hakkab ununema. Ta on käinud Venemaal: “Mul on väga huvitavad sõbrad Peterburis ja need kaks maali (osutab maalidele) on sealt.” Veel mainib ta Kaspersky viirustõrjeprogrammi.

— Kui Portugal oleks kuningriik, mis oleks teie arvates praegu teisiti?

Riigi areng oleks jäänud demokraatlikuks ja diktatuuriaastaid poleks olnud. Me oleksime väga arenenud, rikas Euroopa riik. Tänapäeval on vabariik toonud meile vähe arengut ja mitte just väga hea majandusliku positsiooni. Piisab, kui vaadata presidendi teguviisi – ta ei olnud rahul peaministriga ja saatis valitsuse laiali. Kuningas ei teeks seda kunagi enne järgmisi valimisi. Vabariigis on alati olemas ebastabiilsuse võimalus, eriti meie maal. Ma usun, et riikides, kus on tugev traditsiooniline monarhia, töötab monarhia paremini kui vabariiklik süsteem.

— Eesti ja Portugal on mõlemad Euroopa Liidu (EL) liikmed, mõlemad on EL-i piiririigid. Eesti on territooriumilt poole väiksem kui Portugal. Missuguseid koostöövõimalusi ja arenguid näete teie kahe riigi vahel?

Ma arvan, et väiksemad riigid EL-is peaksid palju enam koopereeruma – mõõtmelt väikestel ja keskmistel riikidel on Euroopas palju enam ühiseid huvisid kui keskmistel ja suurtel riikidel. Näiteks on meil väga head suhted Hispaaniaga, kuid mõnikord tekivad probleemid: nad tahavad alati midagi üle võtta või kontrollida meie majandust. Varasematel aegadel oleks nad sisse tunginud, kuid meie mehed seisid Hispaania piiril.

Tänapäeval on see möödanik, sest me kõik oleme NATO-s, kuid ikkagi tahavad nad meie majandust üle võtta. Muidugi võivad samad probleemid olla Austria ja Saksamaa või Belgia ja Prantsusmaa vahel. Seetõttu arvan, et Atlandi ookeani riigid peaksid kokku hoidma. Eesti ei ole Atlandi ookeani riik, kuid ikkagi mereriik. Meil peaks olema eriline suhe, me peaksime olema väga ettevaatlikud, kui arutleme sellise konstitutsiooni üle. Ma arvan, et see pole hea Euroopa väikestele riikidele. Ma usun konföderaalsesse Euroopasse, kus iseseisvad riigid on koos, töötavad koos tähtsates küsimustes. Ma olen väga umbusklik föderaalse Euroopa suhtes, kus väikesed riigid kaotavad sõnaõiguse otsuste tegemisel, nad on lihtsalt föderaalsed riigid nagu Ameerika Ühendriikide väikesed osariigid. Ma arvan, et me peaksime tõesti arutlema ja mitte lihtsalt aktsepteerima seda, et kõik ütlevad, et me peame hääletama “jah” konstitutsioonile. Kui nii teeme, pole sellel mõtet.

— Franco režiimi ajal oli Hispaania kuninglik pere Portugalis eksiilis. Millised on praegu suhted Hispaania kuningliku perega ja teiste kuninglike peredega Euroopas?

Suhted on väga head Hispaania kuningaga, tema poja ja tütardega. Nad on väga head sõbrad. See, mis juhtus Hispaanias, on väga hea näide Portugali jaoks. Kui sama oleksid juhtunud siin, oleks meie olukord tänapäeval teistsugune – palju parem.

Minu vanavanaisa Dom Miguel on ka Belgia kuninga, Luksemburgi suurhertsogi ja Liechtensteini printsi vanavanaisa. Minu vanavanaisa kaudu on meil tugevad sidemed teiste kuninglike peredega Euroopas. Minu emal

on palju õdesid ja tütreid, see on ka suur pere.

Portugali kuningas

•• 1910. aastal sai Portugali kuningriigist pärast sõjaväelist riigipööret vabariik. Viimane kuningas Manoel II põgenes Londonisse eksiili, tema isa ja vend tapeti.

Dom Duarte Pio de Braganca on sündinud 15. mail 1945. aastal Šveitsis. Ta on õppinud sõjaväelises kolledžis ning lõpetanud Lissaboni tehnikaülikooli agronoomiainstituudi.

•• 1950. aastal tühistas Portugali president seaduse, mille alusel kuninglik perekond oli riigist välja saadetud ning hertsog ja tema perekond said pöörduda tagasi kodumaale. (Kreeka valitsus näiteks keelab endiselt kunagiste kuningakodade pärijaid riiki lubamast.)

•• Portugali sõja ajal Aafrikas teenis Dom Duarte Angolas õhujõudude leitnandina, olles helikopteri piloot 1967-1971.

1995. aastal abiellus ta Portugali ärinaise Dona Isabel de Herédiaga, tseremoonia oli riikliku tähtsusega sündmus ja toimus Lissabonis Jeronimose kloostris. Kohal olid enamiku Euroopa kuningakodade esindajad, riigi president ja peaminister oma kabinetiga, diplomaatiline korpus. Abielupaaril on 3 last ja nad elavad Lissaboni lähedal Sintras.

Portugalil kolm troonipärijat

•• Praegu on Portugalil koguni kolm trooninõudjat.

1930. aastatel astus avalikkuse ette väidetav Carlos I vallaslaps Maria Pia de Braganca, kes kuulutas ennast troonipärijaks. Kuid ka tema liin katkes surmaga 1995. aastal. Sellest ajast alates esineb Portugali troonipärijana ja Braganca hertsogina Dom Rosario Poidimani, kellele Maria Pia olevat trooni pärandanud.

•• Enamik Portugali monarhiste eitab Maria Pia sugulust Portugali kuningakojaga.

1828. aastal riigis võimu haarata üritanud prints Miguel I järglased olid jätkuvalt Portugali trooni endale nõudnud ja kui Manoel II suri, väitsid nad, et viimane kuningas tunnistas neid 1922. aastal oma pärijaiks. Miguelistist trooninõudleja Duarte II surma järel 1976. aastal päris tema Braganca hertsogi tiitli ja titulaarse Portugali trooni Duarte Pio.

Kolmanda liinina nõuavad Portugali trooni aga Joao VI tütre ja Miguel I õe Ana de Jesus de Loule järeltulijad. Loule 6. hertsogina peab trooni enda omaks Pedro de Moura Barreto, viidates sellele, et juba 19. sajandil olid miguelistid jäetud ilma õigustest troonile.

Heiki Suurkask