Püha Katariinas kuulutatakse Maarjat
Möödunud sajandi prantsuse teatri üks enim mängitud näidendeid „Maarja kuulutamine” on vabavärsis nelja vaatuse ja proloogiga müsteerium, mille autor on paigutanud Jeanne d’Arci aegsele Prantsusmaale. Tähtsad teemad on inimese kutsumus, armastus ja armukade rivaalitsemine, ohverdamine ja pühitsus.
Lavastaja Lembit Petersoni sõnul on Claudeli „Maarja kuulutamise” tekst küll mahukas, aga ka hästi sisukas, poeetiline ja kaunis. „Seal on selgelt olemas sakraalne dimensioon, see ilmutub ühe hiliskeskaja perekonna elu kujutava loo kaudu,” seletas Peterson.
Peterson julgustab, et kuigi Claudeli näol oli tegu veendunud katoliiklasega, on tema draamateosed, ka „Maarja kuulutamine”, ilmselt inspireeritud Shakespeare’i ja Maeterlincki, aga ka Vana-Kreeka tragöödiatest ega kuulu kindlasti religioosse propaganda žanrisse. Claudeli näidendeid armastavad ja peavad geniaalseteks, lavastavad, mängivad ja vaatavad ka inimesed, kes kirikusse ei kuulu. Seda just nende suure kunstiväärtuse tõttu. Tema looming on tugevasti mõjutanud kogu nüüdisaegset prantsuse teatrit.
„Näidendi teemad puudutavad meid. Kõigil meil on oma suhe näiteks nii lihalikku kui vaimsesse armastusse, nii pühadusse kui rüvedusse, nii julmusesse kui ülendusse ning kõige selle keerulisse põimingusse inimese hingeelus,” rõhutas Peterson, kes leidis, et elus on hullemaid asju, mis inimesi hirmutama peaksid, kui üks religioossetel teemadel näidend. „Meid huvitavad ju nii siin- kui ka teispoolsed asjad. Teisiti väita oleks silmakirjalik. Kunst ja sealhulgas teatrikunst võib olla üheks võimalikuks tunnetusteeks inimese vaimsetel otsingutel. Ja ei tohi unustada, et Claudelil on ka tugev ja hea prantslaslik huumorimeel.”
Autori enda lemmik
„See on kindlalt üks minu loomingu tippe…, mis sisaldab mitmeid aspekte peaaegu kõigist minu loomingulistest võimetest,” on Paul Claudel selle näidendi kohta öelnud. Claudel on näidendi teemasid ja tegelaskujusid varieerides seda mitmel korral redigeerinud ja ümber kirjutanud. Theatrumi lavastuse aluseks on näidendi viimane redaktsioon, mille on uuslavastuse tarvis tõlkinud Tõnu Õnnepalu.
„Eriti klippide ajastul võib näida ränk tulla pikale etendusele,” muigas Peterson, täpsustades, et lavastuse aeg koos kahe vaheajaga jääb kolme ning kolme ja poole tunni vahele. „Just nüüd tuleks leida aega tulla, vaadata ja koos nendel teemadel mõelda. Teater pakub veel seda võimalust, teater ei ole puldiga juhitav, vähemalt meie teater mitte.”
Lembit Peterson hakkas Paul Claudeli vastu suuremat huvi tundma 1980-ndatel, kui „Maarja kuulutamist” repertuaariotsingute käigus ise esimest korda luges. „See tekst on mulle sellest ajast saadik saatjaks olnud,” meenutab Peterson. „Kui ma seda 80-ndate lõpus Viljandi kultuurikolledži tudengitega lugesin, siis mind hämmastas, kuidas noored kuulasid ja vaatamata näidendi vapustavale sügavusele – või just tänu sellele – kaasa elasid, kuidas see neid puudutas. Ilmselt oli selles oma osa autori poeetilisel sugestiivsusel ning inimhinge kõrguste ja kuristike tunnetamisel.”
Theatrum on oma lavaruumi loomisel ka autori mitmel perioodil antud näpunäiteid püüdnud arvestada, aga samas muidugi mitte kopeerides varasemaid „Maarja kuulutamise” lavastusi. Püha Katariina kiriku interjöör sobib selle näidendi ettekandeks suurepäraselt.
Luuletaja ja ühiskonnategelane
Paul Claudel
•• Paul Claudel (1868–1955) on üks olulisemaid prantsuse luuletajaid ja näitekirjanikke, diplomaate ja ühiskonnategelasi.
•• Villeneuve-sur-Fère’is sündinud Claudel asus õppima Pariisi poliitiliste õpingute instituuti ja valis benediktiini kloostrisse astumise asemel diplomaadikarjääri, töötades diplomaadina üle kogu maailma. Nooruses Rimbaud’ ja sümbolistide luulest mõjutatud Claudel kirjutas ainulaadses värsistiilis, kasutades pikarealist, külluslikku riimistamata vabavärssi, nõndanimetatud Claudeli värssi.
•• Religioossete ja poliitiliste vaadete poolest võiks paralleeli tõmmata ka Claudeli ja T. S. Elioti vahele. Claudeli saadab ka pärast tema surma vastuoluline maine.
•• Ta oli veendunud katoliiklane ning tulihingeline natsismi ja kommunismi vastane. Ja kuigi katoliiklikku maailmavaadet andis ta edasi kaunilt, süüdistatakse teda tihti islamofoobias ja antisemitismis.
Esietendus
Theatrum
„Maarja kuulutamine”
•• Tõlkija: Tõnu Õnnepalu
•• Lavastaja: Lembit Peterson
•• Kunstnik: Andres Koort
•• Kostüümid: Pille Jänes
•• Helikujundus: Marius Peterson
•• Osades: Maria Peterson, Laura Peterson (Vanemuine), Mare Peterson, Rain Simmul (Linnateater), Andri Luup, Lembit Peterson ja teised
•• 10., 12., 14., 17., 22. ja 26. novembril kell 18 Tallinnas Püha Katariina kirikus
