Lugesin kunagi järgmisi ridu: "Vaaraode ajastul arvati, et tants õilistab nii tantsija kui ka juuresviibivate pealtvaatajate või osavõtjate hinge. Muusika ja tants kutsusid esile inimolemuse kõrgeimaid impulsse ning samas pakkusid inimestele lohutust elu kaotuste ja pettumuste vastu."

Liikumine on keel, mida me kõik räägime. Liikumine on universaalne keel, mis kuulub igaühele. Kui me vaid avame oma meeled ja kuulame. Kuulata on tarvis, kuulata ilma katkestusteta, kuulata ilma hinnangut andmata, kuulata vaikuses ja lasta sel hetkel liikumisel oma kehast läbi minna, sest kõik meie ümber ja meie sees on liikumises, pidevas liikumises. Sel hetkel keha ei valeta, sest ta kuulab tõde ja väljendab seda.

Kuulates omaenda südame rütmi, võime tantsida elutantsu, mis nõuab liikumist, osavust ja kohanemisvõimet, pidevalt nihkuvat koreograafiat.

Tänapäeval, praegusel ajastul, mil omavaheline kontakt ja ühenduse hoidmine on omandanud uued tähendused ning meie võime üksteisega sidet leida on suuremas madalseisus kui kunagi varem… jääb tants kõige ihaldusväärsemaks tegevuseks, mis aitab meil selle kaotatud sideme taasluua. Tants toob meid tagasi juurte juurde, nii kultuurilises mõttes kui ka kõige vahetumal meelelisel, isiklikul, individuaalsel, üdini ja südamesse tungival viisil, lubades meil samas siiski jääda ühiskondlikeks olenditeks. Sest siis, kui leiame kontakti iseendaga, kui kuulame oma sisemist rütmi, suudame tõesti luua ühenduse ja suhelda ka teistega.

Tants annab võimaluse kultuuri omavahel jagada ning piirid haihtuvad kaasamise ja ühtekuuluvuse ees, universaalsuse sõnadeta keele abil.

Keha on väljendusvahend, meie hääle, meie mõtete, meie tunnete, meie ajaloo, meie olemuse ja olemise, meie eneseväljenduse ja kontaktiloomise igatsuse kandja, mis annab seda kõike edasi liikumise kaudu.

Tants on ruum, mis võimaldab inimesel oma tõega ühendusse astuda ja selle jaoks on tarvis vaikset ruumi. Tants võimaldab meil tervikuga ühendusse astuda ja seda tajuda – ainult selles tundes leiame rahu, rahuga koos saabub vaikus ja vaikuses saame kuulda, kuulata ja rääkida, vaikuse kaudu õpime tantsima oma tõdesid ning just siis muutub tants õigeks ja vääriliseks.

Liikumise ja tantsu kaudu suudame liikuda vertikaalist horisontaali, ülevalt alla ja vastupidi. Liikumise ja tantsu kaudu saame kaost luua ja reorganiseerida või mitte. Nii oleme võimelised looma omaenda tegelikkusi ja põgusaid, üksteisele järgnevaid üürikesi hetki. Hetki, mis võivad meid puudutada ja jäävad meie mälestustesse, et inspireerida ja muuta nii meid ennast kui ka teisi kogu eluks. Selline on tõelise väljendusrikkuse vägi ja seega ka tantsu vägi.

Tants on ravitseja. Tants on see, mis võib inimolendeid omavahel kokku tuua.

Ma kutsun inimesi astuma üle piiridest, astuma üle identiteedikriisist, astuma üle natsionalismist ja astuma üle raamidest. Vabastagem ennast nendest piirangutest ning leidkem liikumine ja impulss sellest universaalsest keelest! Ma kutsun kõiki üles tantsima oma südamerütmi järgi, oma sisemise tõe järgi, sest sellest sisemisest liikumisest, mis viib sisemiste murranguteni, saab alguse tõeline muutus.

***

Karima Mansour asutas MAATi Kaasaegse Kunsti Keskuse kui katusorganisatsiooni tema töö jätkamiseks. Aastate jooksul on MAAT arendanud tantsukunsti lisaks lavastuste loomisele ka õpikodade abil, mida juhendab kas Karima Mansour ise või kutsutud külalised kogu maailmast. Lisaks korraldatakse tantsufilmide linastusi ja aruteluõhtuid, kus jutt keerleb tantsu ja koreograafia ümber.

Karima Mansour on töötanud õppejõuna Kairo Ooperi-, Tantsu- ja Teatrikompaniis aastal 1998, dotsendina Kunstiakadeemia Balletiinstituudis aastatel 1999–2000 ning tantsu eriala külalislektorina Kairo Ameerika Ülikooli etendus- ja visuaalkunstide osakonnas (sügisel 2010). Mansour on ka MAATi Kaasaegse Kunsti Keskuse allüksusena tegutseva Kairo Kaasaegse Tantsu Keskuse (CCDC) rajaja ja praegune kunstiline juht.

Mansour tegutseb jätkuvalt vabakutselise koreograafi, tantsija ja õppejõuna nii kodu- kui ka välismaal, samal ajal loojana välja mõeldes, esitades ning arendades oma koreograafiat ja tantsukeelt.

Läkituse on tõlkinud Triin Sinissaar.