Diane on 31-aastane, kui kaotab oma abikaasa ja tütre. Aasta hiljem võitleb ta ikka veel leinaga – ta süda lööb, aga ta ei ela. Et pääseda valusatest mälestustest, mõistmatutest vanematest ja liiga abivalmis sõbra pealetükkivusest, otsustab ta ellu viia oma surnud mehe unistuse ning pageb kodulinnast Pariisist kolkakülla Iirimaa rannal.
Kas on võimalik, et just seal, tuulest ja vihmast räsitud üksildases maakohas näeb ta tunneli lõpus jälle valgust? Agnes Martin-Lugand (snd 1979) töötas enne kirjutamisele pühendumist kliinilise psühholoogina. Oma esimese raamatu „Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi” avaldas ta ise e-raamatuna. Sellest sai Prantsusmaal kiiresti menuk ja see kirjastati ka paberraamatuna. Nüüdseks on teos avaldatud juba mitmekümnes riigis. Eesti keelde tõlkis selle Pille Kruus.
