Tartu Athena kino on ootamas särav tulevik
Täpsemalt, viimane kinoseanss leidis aset 12. novembril 1998. Pärast seda algas pikale veninud omanike vahetamise saaga. Eelmise aasta juunis jõuti nii kaugele, et majaomanikuna märgiti registrisse ärimees Rein Kilgile kuuluv AS Transcom. Tartu linnavalitsejad rõõmustasid, et maja saab lõpuks hea omaniku kätesse.
Praeguseks hetkeks, kui maja fassaad näeb ikka veel välja väga nukker ja hüljatud, on teada, et Athena kino taastamise alustamiseks on Kultuuriministeeriumile koostamisel taotlus, et saada kinode taastamiseks ette nähtud fondist tehnika soetamiseks abi. Selle juures on tehnilist nõu andnud ka Sõpruse kino mehaanikud, sest EFS-i juhi Martin Aadamsoo sõnul on nende huvides Athenast Sõpruse sõsarkino tegemine, kus oleks sama programm, mis hetkel Sõpruses. “Kes ja mis tingimustel kino konkreetselt haldama hakkab, on läbirääkimiste tulemus. Sõltub tingimustest,” teatab Aadamsoo.
Kunst krohvi alt välja
Kõnealune klassitsistlik hoone tõusis kõneväärseks alates 1923. aastast, mil omanik Jaan Otter avas pärast remonti majas kinosaali. Kino kõrval avati kohvik Athena ja tänavanurgal söögisaal. Suurusehullustuses tellis ta 1926. aastal sisekujunduse skulptor Ferdi Sannamehelt, oma panuse andis ka arhitekt Arnold Matteus.
Tulemuseks oli Eesti kõige rikkalikuma seinakaunistusega kinohoone. Kinomaja kaunistavad skulptuurid ja reljeefid lõi skulptor Sannamees antiikmütoloogia ainetel. Nõukogude ajal kaeti alasti seinakaunistused “ebamoraalsust õhutavatena” kinni.
Athena kino projektijuhi Kristel Kikase sõnul on olemas plaan, kuidas hoonet kasutama hakatakse, ja sellele kinnituse saamise järel saab hakata ka reaalselt ehitama. Tema sõnul on senine kinohoone plaanis rekonstrueerida esinduslikuks multifunktsionaalseks hooneks ja taastada algupärane sisekujundus. “Rõduga saalis on praegu 325 kohta, sealhulgas 20 Tartu kinokülastajate hulgas populaarset looikohta. Saali põrand taastatakse ilma kallakuta – nagu see oli kino avamisel 1923 –, et Athenast saaks kujuneda linna esindussaal, kus toimuvad lisaks kino- ja teatrietendustele ka vastuvõtud ja ballid. Väärtfilmikino opereerimiseks peame läbirääkimisi Tallinnfilmiga. Lisaks 145 ruutmeetri suurusele saalile ja suurtele fuajeedele on kavas ehitada valgusrikkad nõupidamisruumid katusekorrusele, mis praegu on kasutamata. Ka kohvik Volga (suleti 1994 – toim.) taastatakse. Mahuka kinnistu Ülikooli-tänava poolsesse ossa ehitatakse mõned korterid.”
Arhitekt Aivar Roosaar soovib kogu mitmete ümberehitustega kogunenud stilistilise eklektika vaatamiseks avada, tuues välja ka näiteks vana krohvi alt paistvad juugendstiilis maalingud. Rekonstrueeritakse ka Sannamehe tehtud kipsdekoor, mille järgi Athenat tuntakse. Esialgsete plaanide järgi peaks järgmiseks jõuluks kino tööle saama.
