„Eesti matus”. Üheksa õuna kroonika

„Eesti matus” esietendus Draamateatris 2002. aasta suvel ja jõuab tänavu 5. novembril pärast pausi veidi uuendatud kujul uuesti vaataja ette. Milles seisneb 230 korda mängitud tüki fenomen?

Andrus Kivirähki kirjutatud ja Priit Pedajase lavastatud „Eesti matus” on kavas püsinud uskumatud viisteist ja pool aastat. Võrdluseks: kaks maailmasõda kokku kestsid vaid kümme aastat – kui otsida võrdlusi elavate esituste seast.

Kummalisel kombel pole tegelaste vanemad generatsioonid poolteise aastakümne jooksul oma rollist välja kasvanud, küll aga kõige noorem – algset Andrest (Jan Uuspõld) ja Leed (Külli Teetamm) asendavad nüüd Christopher Rajaveer ja Liisa Saaremäel. Lembit Ulfsaki rolli on pärinud Tõnu Oja. Ülejäänud näitlejad Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa, Martin Veinmann, Merle Palmiste, Tõnu Kark ja Ester Pajusoo on onu Andrese peiedel jagelenud kõik need aastad.

Milles seisneb 230 korda mängitud tüki fenomen? Ainult autori panusega seda seletada ei saa.