Mis fetiš arendajatel nende büroode ja kaubanduspindadega on? Nende lapsed, kes seal tööle peaksid hakkama, on ju juba kaugtöö põlvkond. Pealegi pole meil kaubanduskeskustest puudust. Aga kui järjekordne kapitalistliku glamuuri palee ikkagi püstitatakse, on mõnekümne aasta pärast uue loomelinnaku rajamiseks vähemalt hüljatud pind varnast võtta.

„1944” jättis soomlased külmaks

Sõjafilmid on kohalikud nähtused, mis räägivad valmistajamaa ajalugu, seda kas siludes või alasti kiskudes. Olgem ausad, lätlaste patriootilist draamat nende võitlusest Landeswehri sõjas vaataksime meie kui absurdikomöödiat. Miks peaksid siis soomlased, kellel on omad sõjasangarid, kes pealekauba võitlesid oma maa mundris, tormama hulgakesi vaatama, kuidas meie mehed püüdsid võõraste isandate sõjasulastena kuidagigi endi vastu ausaks jääda?

NO99 „Kõnts” ja purkisittumine

Kunagi sai Jaan Toomik kogemata hakkama millegagi, mille tõttu nimetatakse moodsat kunsti kõnekeeles siiani purkisittumiseks. Ojasoo ja Semper proovivad nüüd moodsa teatriga vanameistrile kandadele astuda. Etendus „Kõnts”, kus püherdatakse poris, pakub juba eos nii palju vastakat kõneainet, et raudselt öeldakse edaspidi avangardteatri kohta porispüherdamine või sitasuplus.