Märkmeid Volga ja Musta mere äärest

Venemaal on kõige popim auto siiani Žiguli ja Volgogradi sõdurpoiss valvab nõukogudeaegset ausammast päikesepiste kiuste.

Ilmselt on valdav osa eestlasi Moskvas või Peterburis käinud. Klassiekskursioonil suutsin omal ajal Piiteris isegi ära eksida, suurlinn ikkagi! Ent tegelikult on need kõigest kaks lõputuna näiva Venemaa mosaiigitükki. Sain sellest rohkem osa, kui sõitsin paari aasta eest rongiga Moskvast Vladivostokki. Tänavu augustis võtsin ette reisi lõunasse – Volga deltas asuvasse Astrahani, sealt edasi Volgogradi (varasem Stalingrad) ja muidugi olümpialinna Sotši.

Minu jaoks on neist märgilisim Volgograd, kus toimus Teise maailmasõja otsustavaim – kahjuks ka veriseim – lahing. Venelased alistasid sakslased ja Stalingrad nimetati kangelaslinnaks. Sinna püstitatud Mamai kurgaanil seisab 85 meetri kõrgune kuju „Emake kodumaa kutsub”. Kuju juures on ka keset arginädalat ohtralt turiste – nii vanades sõjaväemundrites kunagisi armeelasi, Georgi lint uhkelt rinnas, kui ka noori, kes tahavad kõikvõimsa emakese ära näha. Muidugi on inimestel ka erihuvid, näiteks kuulen üht turisti kurtmas, miks õlut ei müüda. Selle asemel müüakse nelke ja igas vormis meeneid. Kes ei tahaks külmkapimagnetit, millel lehvitab naeratav Stalin, või viinapitsi, millel on tank T-34?