Nagu raamatu eessõnas öeldakse, alustas Armeenia raadio tegevust viiekümnendate keskel pärast Stalinu surma, sest kommunismiehitajad tahtsid teada seda, mida kommunistlik partei ei selgitanud, ja lõpuks julgesid küsida.

Näiteks, mis on huinjaa? Kujutage endale ette, Nizza, meri, palmid, naised... Aga kõik muu – see ongi huinjaa. Saigi selgem.

Ent oli ka märksa olulisemaid küsimusi: kas võib rajada kommunismi Armeenias? Vastus: võib, kuid parem seda teha siiski Gruusias.

Või siis: kellega piirneb NSVLiit? Kellega tahab, sellega piirnebki.

Räägitakse tõestisündinud lugu, kuidas raadio ja teletöötajate üleliidulisel nõupidamisel Moskvas antud sõna Armeenia raadio esindajale, mispeale puhkenud saalis võimas naerulagin. Kui see lõpuks vaibus, alustas püünele astunud seltsimees: „Meilt küsitakse tihti...” Saal olevat hakanud homeeriliselt rõkkama ja halvas nõupidamise töö.

Miks just Armeenia raadio? Üks põhjus võis olla selles, et ammusest ajast olid levinud Armeenia mõistatused, kus kummalistele küsimustele anti kummalisi vastuseid. Ühe versiooni kohaselt käivitus Armeenia raadio aga Siberi vangilaagrites. Juudi raadioks ei soovitud vastuseid andvat institutsiooni nimetada, sest juudid on niigi kannatanud ning tšuktšid juba anekdootidesse kiinistunud.

Armeenia raadio on mõnusalt ropp, irooniline, idiootlik, terav, terane, intelligentne, totter... Ühesõnaga kõike, mis teeb naljast hea nalja.

Nagu öeldud, käib Armeenia raadio tänapäevaga kaasas ja samas annab vastuseid ka igavikulistele küsimustele.

Mida tähendab üleminekuiga? Kui kuuma ilmaga ei tea, mida rohkem tahta, kas jäätist või õlut.

Kes on psühhiaater? Inimene, kel pole mingeid muresid niikaua, kui teistel on muresid.

Kuidas nimetatakse meest, kes ei kasuta kondoome? Isa.

Mille poolest erinevad esimene ja teine abielu? Esimene abielu on uudishimu võit terve mõistuse üle, aga teine on optimismi võit kibeda kogemuse üle.