RAAMATUBLOGI: Emotsionaalne kihutamine ameerika mägedel päästmaks kadunud tüdrukuid
Angela Marsons on loonud politseitšikk Kim Stone’i sarja järjekordses raamatus karmi stsenaariumi, mida ei tahaks kogeda ükski lapsevanem.
Parem on seda mitte ette kujutada, ja loodetavasti toimuvad säärased sündmused vaid raamatus, aga mis juhtub siis, kui röövitakse omavahel suurepäraselt läbi saavatest perekondadest väiksed tüdrukud ja lubatakse ellu jätta vaid üks – see, kelle eest suurem rahasumma välja käiakse.
Kord oli nii juba juhtunud, kahest röövitust naases vaid üks, ainult et tookord läks midagi untsu, sest lunaraha jäi maksmata. Nüüd kaovad Charley ja Amy ning vähemalt ühe elu sõltub sellest, kas Stone oma tiimiga suudab piisavalt kiirelt tegutseda või mitte. Kusjuures vastaseks on psühhopaadid, kes jätavad jälgi segades maha laibarea.
Kui eelnevat teksti lugeda, paistab raamat olevat liiga lihtne ja naiivne, kuid tont sellega. Kehvas kirjutamisoskuses ja loo ülesehitamises Angela Marsonsit kindlasti süüdistada ei saa. Tema järjekordne lugu stiilis – kuidas kurjategijaid kinni püütakse (lugejale antakse võimalus vaadelda pahade tegutsemist ning tunda kaasa kadunud tüdrukutele) – on suurepärane.
Neli ja poolsada lehekülge emotsionaalset kihutamist ameerika mägedel koos ahastavate vanematega, kelle omavahelised suhted hakkavad rebenema, maniakaalse mõrvari ja teda juhtiva persooni, õuduste maailma sattunud tüdrukute ning endast parimat andvate politseinikega.
Ega siin palju rohkem polegi öelda, kui et idee on hea, tegelased kenasti välja joonistatud, pinge ei alane hetkekski ja lõpp on... Nojah, lõpuni peab igaüks ise jõudma.
