Ei saa öelda, et Nazarova põhjustanuks plahvatuse, kuid „Peidetud lugu” juhatab kirjanduse meeldivale kõrvalrajale. Idee on ilus – raamat koosneb noore venelanna näoraamatu postitustest vanemale õele, kes ühel hetkel Inglismaal kaob. Sealtmaalt jäävad kirjad lugemata, kuid need on pigem peategelase aruanne iseendale ja samas ka lunastuse eest.

Ženja läks kaduma, kui Nika oli 13, jättes maha vaid vanema õe kuvandi ja hulga kultusbändide indie-rokialbumeid, mis on kujundanud noorema sõsara olemust ja arusaamu elust, ilust, armastusest ja iseendast.

On möödunud kaheksa aastat. Nikagi siirdub Inglismaale õppima ning hakkab ühel hetkel sisemise vajaduse toel otsima õde või vähemalt välja selgitama, mis temaga juhtus. Talle avaneb maailm, milles on kõike – armastust ja vihkamist, sõprust ja reetmist, ilu ja uimasteid, kära ja vaikust, tõde ja valet...

Ju oli ebatraditsioonilisus see, mis raamatu esmatrüki nädalaga lettidelt minema pühkis. Lugejatele lugu meeldis, mis viis omakorda selleni, et produktsioonikompanii Red Carpet ostis ära õigused teha teosest film.

Edu innustas Inglismaal õppinud ja Peterburis IT alal töötavat Nazarovat järgmise romaani kallale, kus ta kirjeldab küberpettusi ja mille pealkiri on „Küpsised”. Tundub intrigeeriv.