Pole üllatav, sest sellest on räägitud ammu ja üht-teist, kuid Saksamaa oli 1939. aastast alates kuni Berliini langemiseni laksu all. Narkootikume täis. Üllatav on droogide tarvitamise mastaapsus.
Tegelikult ei saa siiski Saksamaalt võite ära võtta, sest dopingukontroll viidi sisse alles 1968. aastal ning sõjareeglites kõikvõimalike ainete tarbimine pole keelatud.

Et siis välksõda. Isegi Adolf Hitler olnud üllatunud, kui kiires tempos väed läbi Prantsusmaa liikusid, nagu haug vees. Ta palus mitu korda täpsustada, kus, kurat, armeed paiknevad ja oli hämmingus, et sadu kilomeetreid arvatust kaugemal.

Imestada pole midagi, sest sakslastel oli suurepärane abivahend – preventiin, preparaat, millest on saadud tänapäevane metamfetamiin. Rahvadroog, mida müüdi apteekides ja reklaamiti kui jõu allikat.
Võtad tablette ja võid tankis kihutada päevi ja päevi. Väsimust tundmata. Vastane tahab magada, sina mitte. Oled energiast tulvil. Nojah, seitsme päeva pärast vajud pikaks ajaks sügavasse unne, aga vaenlane on seks ajaks hävitatud.

Niisiis pool raamatust on preventiinist, et mis, kuidas ja miks. Teine pool tungib aga Hitleri hingeellu ja organismi. Tema ei piirdunud rahvanarkootikumiga, vaid oli täis pumbatud kõikvõimalikke aineid. Hitleri verest võis leida kogu Mendelejevi tabeli. Huvitav, kui tema uriin ja veri oleks antud dopingulaborisse, kärsanuks sealsed aparaadid ilmselt minutiga läbi.

Hitler jõudis nõnda kaugele, et hakkas sõja lõpus tarvitama Eukodali, mis on tugevama toimega kui heroiin. Pole siis imestada, miks ta 1944. andis käsu suurpealetungiks ja uskus veel 1945. aasta alguses sõja võidukat lõppu.

Ihuarst Theodor Morell ravitses augustist 1941 kuni aprillini 1945patsienti järjepidevalt, nagu väidab raamat. 1349 päevast on ülestähendusi 885 kohta. Ravimeid on märgitud 1100 korral, sinna lisanduvad pea 800 süsti. Ent kui lisada ka dokumenteerimata raviseansid…

Hitleri ja sakslastega on seega selge. Venelastega samuti. Sada grammi sisse ja rünnakule! Kui ei läinud, andsid KGB väeosad selja tagant kuulipildujast tuld. Ehk siis rünnates võisid ellu jääda, taganedes mitte.

Ent mida tarvitasid britid? Ameeriklased? Vietnami sõjas samuti amfetamiini, aga praegu? Minevikus on hea sorida, aga soriks ka olevikus.