Esimesed kevadekuulutajad on võõrasema ja mesihein
Võõrasema (Viola x wittrockiana) kuulub suurde 400-liigilisse kannikese perekonda kannikeseliste (Violaceae) sugukonnas. See pole looduslik liik, vaid aianduslik hübriid, mis on saadud altai kannikese, aaskannikese ja kollase kannikese ristamise teel.
Enamasti kasvatataksegi teda suviku ehk üheaastase taimena. Varem külvati võõrasema seemned augustis, taimed pikeeriti ja istutati siis avamaale peenrasse. Muutlike talveilmade tõttu, kui sulaperioodid vaheldusid külmadega, olid nii kasvatatud taimede talvekaod suured. Nüüd kasvatatakse taimi jahedates kasvuhoonetes, kus seemned külvatakse jaanuaris mulda või ostetakse noortaimed, mille kasvatamist alustatakse veebruaris. Nii toimides saame esimesi õisi näha märtsis ja aprillis. Rõdukasti, aiavaasi või peenrasse saame istutada õitsva taime alles siis, kui öine temperatuur alla –2 °C ei lange, sest õienuppudega võõrasema talub küll ka madalamat öist temperatuuri, aga avanenud õied kahjustuvad ja muutuvad pruuniks.
Õitseb ka jahedaga
Võõrasema koos lumeroosi ja kirikakraga ongi esimesed kevadekuulutajad meie aedades. Eri värvi õitega sorte sobitades saab kujundada toredaid kevadisi värvilaike aknalauale, suurde aiavaasi, peenrasse või lillekasti. Taim ise on 10–25 cm kõrgune, suurte õite ja tumeroheliste lehtedega. Eri sortidel on tagasihoidliku meeldiva lõhnaga puhasvalged, roosad, kollased, sinised, oranžid või peaaegu mustad õied. Õie läbimõõt on 2,5–10 cm.
Võõrasema kasvab paremini viljakal parasniiskel pinnasel, kuid värsket kõdunemata sõnnikut ja liiga rammusat mulda ei talu. Päikesepaistelises või poolvarjulises kohas püsib ta ilusana paar kuud, põuasel kevadel vajab kastmist. Kui ilmad muutuvad palavaks, siis jahedalembese taime õitsemine väheneb ja ta venib välja. Juunis saab ta asendada juba uute suvikutega. Võõrasemaga koos sobib kasvatada triibuliste lehtedega pehmet mesiheina, mis talub tujukaid kevadilmu.
Liigmärga ei talu
Mesihein (Holcus) kuulub 10 550-liigilisse kõrreliste (Gramineae) sugukonda. Eestis kasvavad looduslikult vill-mesihein ja haruldane pehme mesihein. Aiataimena on populaarne valgetriibuliste lehtedega sort „Albovariegatus” ja kollasetriibuliste lehtedega „Jack-
daws Cream”. Mesihein on mitmeaastane taim, pärast võõrasema õitsemist võib ta peenrasse istutada ja uute suvikutega kokku sobitada. Taimele meeldib päikesepaisteline ja toitainetevaene liivaka pinnasega paik ent ta ei talu liigmärgi kohti.
Vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans) kasvab looduslikult Lõuna-Mehhiko ja Guatemala niisketes metsades 2–3 m kõrguse alusmetsapõõsana. Teistes keeltes kutsutakse seda ka õnnetoovaks palmiks, võõrastetoa- ja bambuspalmiks. Vääris-mägipalm on aeglasekasvuline soojalembene taim, kuid otsene päikesekiirgus võib kahjustada õhukesi lehti. Parim paik on aknast eemal või ida- või põhjapoolsel aknal. Aeg-ajalt on hea lehti sooja puhta veega piserdada. Kodustes tingimustes õitseb palm juba 2–3-aastasena kuldkollaste õitega.
Inimesele mürgine diifenbahhia (Dieffenbachia) on üsna populaarne toataim, mis võib kodustes tingimustes ka õitseda, ent kuna tõlvikõisikud on roheka kõrglehega, jäävad need sageli märkamata.
Ettekülvi aeg
Selles kuus, aprillis on paljude suvetaimede ettekülvamise aeg. Praegu võib juba ette külvata näiteks lõvilõuga, päsmaslille, tsinniat, petuuniaid ehk köstrililli, peiulille, õlelille. Aiandites algas suvelilleralli teatavasti juba aasta alguses veebruaris.
