Kevadpühade lilled

Kannikese (Viola) perekonda kuulub 400 liiki taimi kannikeseliste (Violaceae) sugukonnas. Enamik kannikesi kasvab põhjapoolkera parasvöötmes: koguni 100 liiki kasvab Lõuna-Ameerikas Andides, Euroopa on 91 liigi kodumaa. Kannikesed on eluvormilt ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed ja harvem poolpõõsad.

Kannikeste õied on lühema või pikema õiekannusega, kus paiknevad nektarit tootvad meenäärmed. Enamasti on taime õied purpursed, sinised, roosad, valged või kollased, harvem punased või oranžid. Taime vili on omapärane kupar, mis valmides seemned laiali paiskab. Söödava valgurikka lisemega seemneid aitavad looduses levitada sipelgad.

Kannikesed on populaarsed aia- ja haljasalade taimed. Hispaaniast ja Pürenee mäestikust pärit sarvkannike (Viola cornuta) on ammu tuntud aiataimena, kuid nüüd on seda hakatud kasvatama kevadise ampli- või ka rõdukastitaimena. Sarvkannikese nimetus (cornus – sarv, sarvetaoline) tuleneb sellest, et õiekannus on pikk ja meenutab väliselt looma sarve. Erinevalt lühiealisest võõrasemast ehk aedkannikesest on sarvkannike talvekindel ja pikaealine püsik. Suveks võib sarvkannikese aeda peenrasse istutada.