KOHV PÕHJUSTAB KEHAS PAANIKA Hommikukohv on vedel stress (SLÕL)
“Hommikukohv on vedel stress,” hoiatab dietoloog Stephen Cherniske, kelle sulest on äsja ilmunud raamat “Caffeine Blues” (“Kofeiinikurbus”). Juba paar minutit pärast organismi sattumist tekitab kofeiin soolestikus pettekujutelma, et organismis on tekkinud hädaolukord. Selle peale hakkab ajuripats eritama stressihormoone, organismis vallandub adrenaliin ning pulss kiireneb. Pupillid laienevad, et silmad näeksid paremini, bronhiteed laienevad, et keha saaks rohkem hapnikku. Lihaskiud üle kogu keha tõmbuvad kokku ning seedeelundkonda suunduv veri juhitakse “paanikaperioodil” tahtlikke liigutusi võimaldavatesse lihastesse.
Tassi tühjendamise ajaks on aju ärksus jõudnud maksimumi. Soolestik on alustanud kokkutõmbeid ja maks on eritanud verre energiat andvat suhkrut. 30-60 minuti pärast on kofeiin täiesti imendunud ning organism on valmis tegutsema.
Tekitab kroonilist kurnatust
Sellisel kunstlikul käivitamisel on oma hind. Organism, milles korraldatakse “üldmobilisatsiooni” mitu korda päevas, võib hakata tundma kroonilist kurnatust. “Kofeiin vallandab ärksushoo, millele järgneb väsimus,” selgitab Cherniske oma raamatus. “Te ei piirdu hommikuse tassikesega, vaid vajate juba paari tunni pärast järgmist ja pärastlõunal jälle uut. Seetõttu pumpab organism pidevalt välja stressihormooni, mis omakorda põhjustab nõrkust ja pidevat kofeiinivajadust. Tekib nõiaring.”
Kofeiin nõrgestab ka maksa, mis üksnes ei pea kofeiini mürk-ainetest puhastama, vaid reageerib ka kofeiini tekitatud liigsetele stressihormoonidele.
Hiljutised uurimused on näidanud, et juba väike kogus kofeiini võib tekitada mitmesuguseid hädasid, alustades menstruatsioonieelsete vaevustega ja lõpetades luuhõrenemisega. Kuna kofeiin kiirendab seedimist, ei jõua vitamiinid ja mineraalid, näiteks kaltsium, magneesium ja tsink, organismis imenduda. Samuti eritavad neerud kofeiini mõjul rohkem vett ning ka olemasolevad mineraalid väljuvad kehast. “Katsed on näidanud, et kohv vähendab kaltsiumi imendumist ja kiirendab selle väljutamist,” ütleb Londoni dietoloog Adam Carey. Kaltsium on iseäranis tähtis rinnaga toitvatele naistele. Vanas eas aga väheneb organismi võime kofeiini töödelda. Juba on USA teadlased tõestanud seose kofeiini tarbimise ja vaagnaluumurdude vahel. Seepärast tuleks kohvile lisada piima.
Sagedane mure - aneemia
Ameerika meditsiiniajakirjanduse andmetel vähendab tund-kaks pärast sööki joodud tassike kohvi raua imendumist kuni poole võrra. Paraku on rauapuudus arenenud riikide sagedasim toitainevaegus: aneemia all kannatab 30 protsenti 15-45aastastest naistest.
Kas kofeiin on siis tõesti ainult kurjast? Seda mitte. Kohv annab energiat, võib kaitsta peen- ja jämesoolevähi ning võimalik, et ka Parkinsoni tõve eest. Ent kas plussid kaaluvad miinused üles? Ei, väidab inglise loodusravispetsialist Kerrin Booth. “Enamik kirglikke kohvi- ja teejoojaid kannatab niigi tugeva stressi all. Nad on loiud ja näevad vaeva, et ärkvel püsida. Kofeiin võtab neilt sellegi vähese jaksu.”
Neil, kes kannatavad närvilisuse, kõrvetiste, haavandite, unetuse või menstruatsioonieelsete vaevuste all, tuleks päevast kohvihulka vähendada vähemalt poole võrra. Ehkki soovitatavat kofeiinikogust ei tea ka arstid, peetakse mõõdukaks 200-400 mg päevas. See tähendab 3-4 tassi kohvi või 5-8 tassi keskmise kangusega teed. Laste “päevanorm” on 100 mg - mitte üle kahe pudeli kokakoola.
Kuidas kofeiin organismile mõjub
Aju Tass-paar peletab väsimuse, blokeerides unisust tekitava ajukemikaali adenosiini. Kofeiin vähendab ka ajuverevarustust. Sellest tulenev kerge hapnikuvaegus teeb aju ärksamaks.
Seedimine Kui kohvi juua tühja kõhuga, võib kofeiin tekitada maohaavu.
Söögitoru Ehkki pole veel teada kuidas, vähendab kofeiin söögitoru ja mao vahelise klapi survet. Maohapped satuvad tagasi söögitorru, põhjustades kõrvetisi.
Soolestik Kofeiin mõjub lahtistina, ent ka diureetikumina - ajab organismist vett välja. Selle tulemuseks võib olla kõhukinnisus.
Viljakus Teadlased süüdistavad üha enam levivas viljatuses teiste stressorite kõrval ka kofeiini. 125 mg kofeiini päevas võib vähendada viljakust poole võrra. Keha järeldab vallandunud stressihormoonide põhjal, et aeg pole paljunemiseks õige, ja vähendab raseduseks vajalike hormoonide hulka. USA teadlaste väitel vähenevad rasestumisðansid märgatavalt, kui naine joob rohkem kui kaks ja pool tassi kohvi päevas. Sellised naised viljastuvad kuni viis korda väiksema tõenäosusega.
Rinnad Kaksikuid uurides on selgunud, et kofeiinist loobumine leevendab rindade kühme ja valulikkust. Ilmselt seetõttu, et kofeiinist erituvad mürkained jäävad pidama rinna rasvkoes.
Menstruatsioonieelsed vaevused Naistel, kes joovad 8 tassi kohvi päevas, on 7 korda suurem oht kannatada menstruatsioonieelsete vaevuste all. Vaevusi võib tekitada juba üksainuski tass kohvi.
Süda Mõned uurimused annavad põhjust arvata, et kohv vähendab infarktiohtu, päästes arterid ummistusest. Teiste uurimuste järgi elavad kohvilembesed naised kolm korda suuremas infarktiriskis.
Liigesed Soome teadlaste väitel kahekordistub reumaatilise artriidi oht, kui juua päevas rohkem kui 4 tassi kohvi.
Veri Kui juua söögi kõrvale teed, kohvi või koolajooki, võib raud jääda makku ja seedetrakti mitte imenduda.
Jalad Kohv ja tee soodustavad podagra tekkimist.
Silmad Kofeiin takistab vere voolu silmadesse, vähendades silmade varustamist hapniku ja toitainetega. See aga viib pensionieas nägemise halvenemiseni ja pimedaks jäämiseni.
Pane tähele
Täiskasvanu võib päevas maksimaalselt saada kuni 400 mg kofeiini. Kust see koguneb?
* Filtrikohv (pool kruusi) - 120 mg
* Presskannukohv (pool kruusi) - 100 mg
* Lahustuv kohv (1 tl) - 80 mg
* Espresso - 70 mg
* Suur cappuccino - 250 mg
* Cafe au lait - 125 mg
* Tavaline teekotike - 45 mg
* Lahustuv tee (1 tl) - 35 mg
* Rohelise tee kotike - 30 mg
* Tavalised ja dieetkoolad (üks pudel) - 45 mg
* Kofeiini leidub ka paljudes ravimites - näiteks valuvaigistites, astmarohtudes, vedelikupeetuse leevendajais ja söögiisu piiravates tablettides.
Mirror
foto: arhiiv
