Sir Bob Geldof: “Hepatiit on XXI sajandi epideemia
26. septembril korraldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) Kopenhaagenis kolmandat korda Ülemaailmset Hepatiiditeadlikkuse Päeva, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust viiruslikust B- ja C-hepatiidist. Põhjuseks on üha kasvav haigusesse nakatunute hulk maailmas.
Korraldajad püstitasid küsimuse, kas hepatiit on koguni XXI sajandi epideemia? Maailmas on B- või C- hepatiiti nakatunud ligi 600 mln inimest. Ja nakatunute arv kasvab kiiresti.
Päeva üks põhieesmärk oli tõsta teadlikkust haiguse olemusest ja levikust. Inimesed ei ole haigusest teadlikud, sest info olemuse leviku ja riskide kohta on napid ning riskigrippide ligipääs testimisele puudulik.
Lase end testida
Selle aasta teema oli “Get tested!” – “Lase end testida!”, et julgustada riskigrupi inimesi ennast haigusest teavitama ning julgustama neid testi minema.
Konverentsi avas muusik ja heategevusaktivist Sir Bob Geldof. Geldofi esimene üliedukas heategevuskampaania oli 1986. aastal “Band Aid” kontsert, kus tulid kokku selle aja suurimad popitähed ning laulsid linti “Do they Know It’s Christmas?” (“Kas nad teavad, et on jõulud?”) nimelise loo. Sellest sai suur hitt, millega koguti miljoneid naelu Aafrika näljahädalistele. 2005. aastal korraldati veel laiaulatuslikum kampaania kontsertiga “Live 8”.
Geldofi sõnum oli, et haiguse leviku kasvades on oluline võtta ette samme riiklikul tasandil. Samuti rõhutas ta, et on hädavajalik rääkida haigusest avalikult ning teavitada inimesi ohtudest. Samuti peab tema sõnul tegema testimise riskigruppidele võimalikult kättesaadavaks. Ainult siis saab probleemi globaalsel tasandil ohjeldada.
Euroopa maksauuringute assotsiatsiooni juhataja dr. Jean- Michel Powlotsky sõnum oli, et tegelikult on arstiteadus arenenud juba niikaugele, et hepatiiti saab tulemuslikult ravida ning mõnedel juhtudel paraneb haige täielikult.
Samas pole paljud inimesed haigusest teadlikud. B- hepatiit ei ole veel ravitav, kuid selle vastu saab end vaktsineerida. C- hepatiit ei ole kahjuks ennetatav, kuid juba praegu on olemas innovatiivsed praeparaadid haiguse raviks.
Oma sõnumi edastas ka Euroopa hepatiidihaigete assotsiatsiooni (ELPA) president Muriel Colinet Belgiast. Nimelt käib haigusega kaasas stereotüüp, et see on narkomaanide haigus. Ometi on üks riskigrupp tervishoiutöötajad, sest haigus levib enamasti haigestunud verega kokkupuute kaudu.
Sümptomid avalduvad hilja
Suurel hulgal vaestes riikides on aga tervishoiutöötajatel risk haigestuda suur. Seda just puudulike sanitaarnõuete täitmise pärast. Oluline on teavitada inimesi ka sellest, et enne 1992. aastat ei olnud doonorverele veel võimalik hepatiiditeste teha.
Eestis hakati doonorverd kontrollima 1994. aastal. Ehkki vereülekandega nakatumise oht enne seda aastat on väike, peaks inimene sellest teadlik olema. Problemaatiliseks teeb haiguse tuvastamise see, et sümptomid avalduvad alles 20–30 aasta pärast, aga siis võib ravi juba väga raskeks ja kulukaks osutuda.
Paljudes riikides, sealhulgas Ida-Euroopas, on andmed leviku kohta rohkem kui 10 aastat vanad. Riiklikul tasandil programmid on vaid neljal Euroopa riigil.
Eestis on hepatiit 95%-l süstivatest narkomaanidest. Samas ei leidnud konverentsikülaline sisukatest brošüüridest andmeid olukorra kohta Eestis.
Uurides aidsi ja hepatiidilevikut WHO Ida-Euroopa spetsialistide käest, selgus, et Eesti saatis oma andmed ära liiga hilja ning need on kättesaadavad vaid internetist.
Selline suhtumine tekitab küsimuse, kas ja kui suureks prioriteediks peetakse meil selle ohtliku haiguse leviku tõkestamist?
