Nimelt on USA (aga üldjuhul ka Euroopa) seadused Lessigi sõnul elule jalgu jäänud. Kui 70% noori tõmbab illegaalselt internetist muusikat, filme või muid autoriõigusega kaitstud teoseid, siis nende inimeste kurjategijateks tembeldamine pole päris õige. Lessig väidab, et praeguses olukorras tuleks muuta hoopis seadusi. Seniks aga, kuni seadusandja ei huvitu ebakõla lahendamisest (mis ühtlasi annab suurtele meediakorporatsioonidele õiguse saamata jäänud tulu taga nõuda), tuleb uue põlvkonna autoriõiguste litsentsid kasutusele võtta kodanikualgatuse korras.

Lessigi loodud Creative Commons on vormilt mittetulundusühing, mis pakub kõigile oma loomingu levitamiseks vabalt ka­sutatavaid autoriõiguste litsentse – olgu kasutajaks kunstnik, disainer, fotograaf, muusik, kirjanik või kes tahes. Üht tüüpi litsents lubab autori loomingut vabalt kasutada kõigil, teine keelab kaubanduslikel eesmärkidel kasutamise (sellega raha teenimi­se), kolmas lubab igaühel loomingut vabalt muuta, kuid käsib alati viidata algupärandi autorile jne.

Sellised autoriõiguste litsentsid soosivad loomingu ja teadmiste piiranguteta levikut, kuid ei võta nende autoritelt tunnustust. Kõige ehedam näide nende kasutamise kohta on Wikipedia, mis on pühendunud teadmiste tasuta ja piiranguteta levitamisele. Ent igal Wikipedias oleval pildil on ikkagi kindel autor. Wikipedia sümboliseerib hästi ka laiemat vaba kultuuri liikumist, mille Lessing on käivitanud. See edendab vabadust loomingut internetis ja muus meedias levitada ja muuta ning puudutab peale loominguliste teoste ka näiteks vabavaralisi programme.

Üks Creative Commonsist tulenev kasu on seotud pildipankadega, kust võib selliste vabade litsentsidega fotosid võtta endale mis tahes vajaduseks (näiteks sünnipäevakutse, hobiringi kodulehe vms jaoks).

1980-ndatel, Euroopa raudse eesriide vabisemise ajal, huvitus Lessig Kesk- ja Ida-Euroopast ning reisis siin kandis pöidlaküüdiga ringi. Nüüd on tema alustatud töö kasvanud ülemaailmseks ja Creative Commons jõuab ametlikult ka Eestisse. Homme avalikustab Eesti interneti sihtasutus koos Creative Commonsiga litsentsid, mis on õigusekspertide abiga Eesti seadustega kohandatud. Need võimaldavad Eesti loomeinimestel edendada juriidiliselt korrektselt oma tööde vaba levikut.

Võta osa või jälgi veebis:

http://www.creativecommons.ee/