Maailma uus filantroopia – lisaks rahale annetatakse ka oskused
Sellega kõrvuti hakkab järjest enam inimesi ka kõige kaugemates maailma nurkades huvituma üldinimlikest väärtustest.
Nendele väärtustele mõtlevad inimesed saavad paremini kui kunagi varem aru sellest, kui tasakaalust on väljas maailm tegelikult: meeletu rikkus ühes kohas ning äärmine viletsus teistes paikades.
See on aga viinud meeldivate muutusteni heategevuses. Eriti avaldub see nende inimeste käitumises, kel on võimu ja raha maailma ähvardavate ohtude ja vaesusega võitlemiseks.
Tänavu on filantroopia rahvusvahelises tähenduses saavutanud täiesti uue taseme. Sellele nähtusele on juba antud nimeks “heategevusettevõtlus”. See tähendab, et annetajad teevad sageli miljardilisi annetusi, kuid kasutavad oma ärivaistu ja uusi meetodeid, et need annetused võiksid tõesti mõjutada kogu maailma.
Rikkad on heategevusega tegelenud loomulikult aastasadu. Kuid viimastel aastatel on sobivalt kokku jooksnud mitmed asjaolud, millest hakkab moodustuma 21. sajandi filantroopia mudel.
Esiteks: esile on kerkinud terve uus tõug ettevõtjaid, kes on innovaatilise tehnoloogia võimaluste abil saanud meeletu kiirusega suure varanduse. Kuigi paljud neist ettevõtjatest on noored, on neil juba tugev sotsiaalse vastutuse taju ning nad on asunud oma loovat mõtlemist ja ärivaistu kasutama ka sotsiaalsete hädadega võitlemiseks.
Egod mängust väljas
eBay asutaja Pierre Omidyar on oma vara suunanud mittetulundusühingutesse ja samas ka kasumit taotlevatesse firmadesse, mille eesmärk on sotsiaalsete muutuste esilekutsumine. Üsna riskantne ettevõtmine.
Google’i asutajad Larry Page ja Sergey Brin kasutavad firmast saadavat sissetulekut selleks, et toetada keskkonnaalaseid projekte ja julgeid ettevõtmisi, mis taotlevad muutusi sotsiaalsfääris. Nende panus on ligi miljard dollarit aastas.
Teiseks: võib öelda, et egod on ukse taha jäetud.
Warren Buffett on ebatavaline ärimees, kes tahab, et tema ligi 30 miljardi dollari suurust annetust kasutataks kõige tõhusamal moel.
Selle asemel et keskenduda vaid oma vara säilitamisele, on ta andnud selle hoopis teisele ettevõtjale, Microsofti asutajale Bill Gatesile, kes on koos abikaasa Melindaga loonud eduka heategevusliku sihtasutuse.
Selline võimaluste, tahtmise ja teadmiste kokkuviimine tagab omakorda selle, et probleemid saavad parima võimaliku lahenduse.
Kolmandaks: kogu sotsiaalsfäär ise muutub. Minevikus olid sotsiaalsfäär ja ärimaailm üsna kitsastes piirides tegutsevad nähtused, mille vahel valitsesid piiratud heategevuslikud suhted. Nüüd saavad mõlemad pooled aru, et nad on teineteisele vajalikud ja saavad teineteise teadmisi kasutades olla ka partnerid. Ka sotsiaalsfääris on tekkinud uus põlvkond juhte, kes on juba kõvasti muutnud heategevuse mõistet sotsiaalse ettevõtluse kaudu, mis lõpetaks kõige sotsiaalse pideva sõltumise vaid annetatud rahast.
Ning viimaseks: tegelikult ei olegi maailmas muutuste korraldamiseks suurt muud vaja, kui pisut ärivaistu. Järjest suurenev maailma probleemidest huvitatud töötajate arv ning avalik arvamus on sundinud organisatsioone üha enam näitama, et nemadki hoolivad inimestest ja planeedist, kus me elame.
See on viinud olukorrani, kus ettevõtted näevad sotsiaalprobleemides ja keskkonnaküsimustes hoopis uusi ärivõimalusi, mitte vaid raharaiskamist.
Virgin Group on seadnud eesmärgiks suunata tähelepanu just nendele kogukondadele, kus on esindatud nende ärihuvid, ning seada seal keskkonnaküsimused ja nende lahendamise oma tegevuse keskmesse.
Virgini juhtkond on jõudnud tõdemuseni, et nende juhtida on uskumatult võimas ärimootor, mis jaksaks vedada muutusi kaasa toovaid võimalusi.
Virgin Atlantic oli võimeline ette kujutama, millist kohtlemist sooviks kliendid lennureisidel. Virgin Mobile suudab olla edukas sideteenuste pakkuja, hoidmata inimesi kinni pikemaajaliste lepingutega. Kindlasti suudame me samasugust lähenemist kasutades jõuda ka tulemusteni, mis võiksid olla kasulikud kogu sotsiaalsfäärile, miks mitte võidelda isegi haiguste ja globaalse soojenemise vastu.
See veendumus oli aluseks ka minu teadaandele, mille tegin 21. septembril, esinedes Clinton Global Initiative’i kongressil. Me investeerime lennufirma Virgin Atlantic ja rongireisifirma Virgin Trains kümne aasta tulu uute energiaallikate otsimiseks. See summa peaks eeldatavalt olema kolm miljardit dollarit.
Selle kinnituseks oleme juba käivitanud ettevõtte Virgin Fuels, mis keskendub esialgu taastuvatele energiaallikatele. Virgin Groupi investeerimisstrateegia tähendab ka uute biokütuste uurimist ja katsetamist, et need sobiks nii maismaa- kui ka õhusõidukitele.
Lisaks oleme otsustanud luua sõltumatu firma Virgin Unite, mis keskendub ettevõtluspõhimõttest lähtuvalt sotsiaal- ja keskkonnaküsimustele.
Ärivaist üldsuse teenistuses
Virgin Unite osaleb sotsiaalsfääri muutmises juba kas või sotsiaaläride loomise kaudu. Nii on Virgin Unite ja Anglo Coal koos USA ja Lõuna-Aafrika valitsusega loonud Bhubezi kogukonna tervishoiukeskuse. See maakliinik pakub diagnoose ja ravi ligi 70 000 inimesele piirkonnas, kus iga viies on HIV-positiivne ning tervishoiuteenused on üsna piiratud.
Kliinikut peaksid tulevikus hakkama ülal pidama väikesed teenustasud elementaarsete tervishoiuteenuste eest, kuid tasuta jääb aidsi-, tuberkuloosi- ja malaariaravi. Selliseid kliinikuid tekib veelgi.
Arusaam filantroopiast on praegu ajaloo kõige põnevamas pöördepunktis. Ärioskused on sealjuures sama tähtsad kui piiramatu pangaarve. Just aastal 2006 on avalik ja erasektor teinud koostöös tähtsa sammu selle suunas, et me võiksime maailma jätta olukorda, mille üle võiksid uhked olla ka meie järeltulevad põlved.1
Söör Richard Branson on multiärivõrgustiku Virgin Group asutaja, kelle juhtida on ligi 200 firmat 29 riigis. Bransoni tegevus-
alad ulatuvad mobiilsideteenuste pakkumisest kuni transporditeenuste, muusikatööstuse ja kirjastamiseni. Branson on kirjutanud kaks raamatut oma elukäigust ja rikastumisest (“Losing My Virginity: How I’ve Survived, Had Fun and Made a Fortune Doing Business My Way” (Crown Business, 1998) ja “Screw It, Let’s Do It: Lessons in Life” (Virgin Books, 2006)). Sama tuntud on ka Bransoni katsed ületada kiirusrekordeid mootorpaadi ja õhupalliga sõites.
