Presidentide ligi kahe tunni pikkusel kohtumisel räägiti Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetest, mida mõlemad riigipead hindasid headeks. Kohtumise juures viibis ka Ameerika Ühendriikide asepresident Dick Cheney, vahendas presidendi kantselei.

Ilves kritiseeris olukorda Afganistanis

Bush kiitis Eesti osalemist NATO missioonidel ning avaldas kaastunnet 23. juunil Afganistanis hukkunud Eesti kaitseväelaste perekondadele ja eestlastele üldiselt. "Eesti rahvas maksis kõrget hinda," ütles president Bush pressikonverentsil. "Te kaotasite, ma tean, et te kaotasite äsja Afganistanis kaks sõdurit ja nende pered ja Eesti rahvas on meie mõtteis ja palveis. Me täname teid toodud ohvrite eest ja soovime, et teaksite, et oleme kindlalt otsustanud teha kõik tagamaks, et võidaksime. Ja me võidame rahu ja tulevaste sugupõlvede nimel," vahendas Aktuaalne kaamera.

Rääkides stabiilsuse jaluleaitamisest Afganistanis ja Iraagis ütles Ilves: "On olukordi, kus ühe inimese probleem võib olla kogu ühiskonna probleem, nii nagu ühe riigi probleem võib kasvada kogu maailma või vähemalt suure osa maailma probleemiks.” 

Afganistani puhul kritiseeris Ilves seda, et rahvusvahelises stabiliseerimisväes ISAF osalevates NATO riikides langetatakse Afganistani osas poliitilisi otsuseid, mis tihti toetuvad liiga ühekülgselt vaid sõjaväelisele infole ja olukorrahinnangule.

“Sõjaväelased aga paiknevad oma baasides, pääsevad sealt välja vaid lahinguülesande täitmiseks ega taju seetõttu Afganistani ühiskonna tegelikku elurütmi ja arenguid,” ütles Ilves. “Nii kujuneb koalitsiooniriikide pealinnades poliitilisi otsuseid langetavatel inimestel olukorrast Afganistanis ülepingutatult alarmeeriv ja ühekülgne pilt, mistõttu on äärmiselt oluline suurendada tsiviilinfo osatähtsust poliitiliste otsuste alusena ning üleüldse tsiviilosaluse mahtu selle maa väljatoomisel nurjunud riikide hulgast.”

“Teistele riikidele sõbraliku ja enda elanikele turvalise Afganistani ülesehitamine näitab ilmekalt kui oluline ja tulemusrikas on transatlantiline ühisrinne ehk Euroopa ja Ameerika Ühendriikide koostöö,” sõnas Ilves. “Pole mingit kahtlust, et see koostöö põhineb ühistel väärtsutel ja ühisel huvil, et maailm väärib rahulikku tulevikku.”

Viisavabadus pole enam mägede taga

Lisaks rääkisid presidendid viisavabaduse teemal.

“Loodan, et ka viisavabadus Eesti kodanikele pole enam mägede taga, siinkohal meenutan teie vastavat arvamusavaldust mullu novembris Tallinna-visiidi ajal,” pöördus Eesti riigipea president Bushi poole, avaldades lootust, et Ameerika Ühendriikide Kongress leiab üksmeele administratsiooniga vajalike seadusmuudatuste osas.

„Loomulikult avaldas president (Ilves – toim.) mulle survet viisade osas. Ma tunnistan, et meie poliitikas on vasturääkivus, sest Eesti inimesi koheldakse teistest eurooplastest erinevamalt, kuigi eestlased toovad koos USA vägedega demokraatia ja vabaduse eest suuri ohvreid,“ ütles Bush Valge Maja vahendusel. Bush lubas Kongressile viisavabaduse kehtestamise osas survet avaldada.

Kolmanda olulise teemana toodi välja küberkaitse, mille puudumine teeb Bushi sõnul kõik riigid haavatavaks. Ilves tänas USAd toetuse eest, mida Eesti sai aprilli lõpus ja mai alguses, kui seisis vastamisi ulatuslike info- ja küberrünnakutega ja kutsus Ameerika Ühendriike üles osalema NATO küberkaitsekeskuses (Center of Excellence), mille loomiseks Tallinnas on teinud ettepaneku Eesti valitsus. Ilvese kinnitusel kavatseb Bush küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse ka toetada ja sellesse panustada.

Ingliskeelset pressikonverentsi Valge Maja Ovaalsaalis saab vaadata siin.