Ajalooraamatu autor väidab: Nõukogude Liit ei olnud halb
Filippov ütles kuukirja Bolšoi Gorod ümarlaual, et ajalooõpikut õpetajatele sundis välja andma seniste kooliraamatute üldine toon, et “kõik, mis oli varem, on halb”. Tema sõnul on viimase 10–15 aastaga Venemaa ühiskondlik arvamus tugevalt muutunud, muu hulgas on oluliselt muutunud ka inimeste hinnangud riigijuhtidele, kuid õpikutes prevaleerivad endiselt hinnangud NSV Liidu ajaloole, mis kujunesid välja perestroika ajal ehk siis 1980. aastate lõpus.
Filippov ei varjanud, et õpikul on ka tugev poliitiline taust. “Endised sotsriigid ja liiduvabariigid on hakanud intensiivselt uuesti läbi vaatama viimase 50 aasta ajalugu,” ütles Filippov. “On ilmunud palju pretensioone NSV Liidule ja Venemaale.”
Näitena tõi Filippov europarlamendi resolutsiooni 12. maist 2005. aastal, mis märgib, et fašistlikust okupatsioonist vabastamine tähendas paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks uue türannia algust. “Kõige tähtsam printsiip, millest ma lähtusin, oli see: (ükskõik) kas Venemaal oli õigus või mitte, aga see on minu riik,” toonitas Filippov.
Filippovi raamatut, mida Vene ajakirjanduses on juba võr-reldud Nõukogude aja kurikuulsa kompartei lühikursusega, tutvustati esimest korda avalikkusele ühiskonnateaduste õpetajate ülevenemaalisel konverentsil juuni lõpus ning esitlusel osalesid ka Kremli ametnikud.
Hiljem kohtus õpetajatega ka Venemaa president Vladimir Putin, kes tegi mitu tähelepanuväärset avaldust.
Putini põhisõnum oli, et Venemaa ei saa lasta endale peale suruda süütunnet ajaloo pärast. Ta rõhutas, et iga riigi ajaloos on probleemseid peatükke. “Ja meil on neid vähem kui mõnel teisel. Meil polnud nad nii õudsed kui mõnel teisel riigil,” ütles Putin. “Jah, meil olid kohutavad leheküljed – tuletame meelde 1937. aastat,” lisas Vene president ning kutsus üles mitte unustama seda aega. 1937. aastat loetakse Venemaal Stalini massirepressioonide alguseks.
“Kuid igal juhul pole me kunagi kasutanud rahuliku elanikkonna vastu tuumarelva ega valanud kemikaalidega üle tuhandeid ruutkilomeetreid, me ei ole visanud ühe väikese riigi peale seitse korda rohkem pomme kui kogu Suure Isamaasõja jooksul kokku, nagu oli Vietnamis. Meil pole olnud selliseid musti lehekülgi nagu natsism,” märkis Putin.
Ka ajaloo õpetamist kommenteerinud Putini sõnul on kahetsusväärne, et Venemaal kirjutavad õpikuid inimesed, kes on selleks saanud toetusi välismaalt. “Neile makstakse ning nad esitavad seda tantsu (vene keeles on väljend “liblika polkat”), mida neilt tellitakse. Kuid need õpikud satuvad kahjuks koolidesse ja kõrgkoolidesse,” ütles Putin, lisades, et tuleb tõsta kirjastajate ja Vene haridusministeeriumi vastutust raamatute sisu eest.
Järgnenud vaidlus internetis käsiraamatu sisu üle ületas mõne kommenteerija arvates isegi Venemaa jaoks hea maitse piiri. Kuid teiste sõnul näitas see väga ilmekalt Kremli suhtumist asjasse.
Räuskav vastulöök
Putini võimust peatüki “Suve-räänne demokraatia” kirjutanud politoloog Pavel Danilin, kes tegutseb Kremliga tihedat koos-tööd tegevas Efektiivse Poliitika fondis koos Vjatšeslav Nikonovi ja Gleb Pavlovskiga vastas raamatut kritiseerinud ajaloolastele avalikult oma blogis nõnda: “Te võite mind ükskõik kui palju poriga üle valada, aga õpetama hakkate te lapsi nende raamatute järgi, mis teile antakse ning nii nagu on vaja Venemaale. Need rumalused aga, mis istuvad teie tölpides kitsehabemega peades, raputatakse välja või siis teid eemaldatakse koolist. Ei saa lubada, et Vene ajalugu õpetaks russofoob, rämps või lihtsalt amoraalne tüüp. Nii et jõleduse eest tuleb ennast kaitsta. Ning kui see ei tule muidu välja, siis kas või jõuga.”
Kui selle peale üks ajakirjanik vastas Danilinile, et “sinu rämpsu järgi ei hakka keegi õppima”, nähvas Danilin talle ajaloolase otsekohesusega: “Sina kärvad, aga sinu lapsed hakkavad õppima õpiku järgi, mille kirjutan mina. Muide, sul ei saagi ju lapsi olla, sest sa oled pede.”
