Moskvaga tülis olevale Eestile toetust avaldavat deklaratsiooni pooldas Läti seimis eelmisel neljapäeval 41 saadikut ja selle vastu oli 29. Kuna peamiselt valitsusliidu parteide esindajad eelistasid üldse mitte hääletada, ei suudetud avaldust vastu võtta.

Leedu seimis sai samal päeval sarnase sisuga deklaratsioon selge enamusega heakskiidu.

“Tegu on suure häbiga, sest Läti parlament on lasknud mööda soodsa ajahetke Balti ühtsuse kinnitamiseks,” tunnistas Eesti Päevalehele partei Uus Aeg liider Einars Repše. Valitsusliit ei andnud avaldusele oma õnnistust, kuna selle algatas Repsˇe juhitav opositsioonierakond.

Suhete parandamine Moskvaga

Poolt hääletasid lisaks Uue Aja ning bloki Isamaale ja Vabadusele / Läti Rahvusliku Sõltumatuse Liikumine saadikutele ka ligi pool Rahvapartei ning osa Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) esindajatest.

Vastuseisu avaldasid venelasi ja ekskommuniste ühendavad blokid Üksmeele Keskus ja Inimõiguste Eest Ühises Lätis ning osa Rahvapartei ja Läti Esimese Partei / Läti Tee (LPP/LC) parlamendisaadikutest.

Enamik valitsusliitu kuuluvate ZZS-i ja LPP/LC saadikuist eelistas ühel või teisel põhjusel mitte hääletada, peaminister Aigars Kalvitise juhitav Rahvapartei läks aga hääletusel lõhki.

Sellise tulemuse põhjuseks oli ka valitsuse soov Moskvaga suhteid parandada ning Läti ja Venemaa vahel ratifitseeritav piirileping.

Seimi suutmatus abistada Eestit vaidluses Venemaaga on Lätis tekitanud tõsiseid sisepoliitilisi pingeid. Peaminister Kalvitis ja välisminister Artis Pabriks on küll juba jõudnud Eestit toetavaid avaldusi teha, kuid näiteks parlamendi spiiker Indulis Emsis arvas, et pole vaja “džinni pudelist välja lasta”. Läti etnilist koosseisu arvestades oleks sellel tõsised tagajärjed, tsiteeris teda Läti venekeelne ajaleht Tšas.

Läti politoloog Ivars Ijabs pidas ka vajalikuks, et lätlased osaleks leedulaste kavandatud uues “Balti ketis”. Repše leidis siiski, et ürituse korraldamiseks on vaja rohkem eeltööd, “Balti keti” üleöö korraldamine ei annaks loodetud tulemust. Täna kell 11.45 üritatakse lisaks Vilniusele ka Riias siiski Eesti toetuseks ahelikku moodustada.

Läti valmistub ka presidendivalimisteks, kusjuures senine riigipea Vaira Vike-Freiberga on läinud võimutülis parlamendiga nii kaugele, et julgeolekuteenistusi käsitlev seadus viiakse rahva algatusel referendumile. 

Uus president valitakse 6. juunil seimis. Oma kandidaadi on seni avalikustanud kaks parteid: Uus Aeg esitas endise eurovoliniku Sandra Kalniete ja Rahvapartei endise suursaadiku USA-s Ma¯ris Riekstinši.

Repše monumenditüli ei karda

•• Läti rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Atis Lejins leidis uudisteagentuurile LETA antud kommentaaris, et eelmine neljapäev oli “süngeim päev iseseisva Läti ajaloos”. Tema hinnangul võib see, mis juhtus Eestis, korduda ka Lätis ja siis poleks lätlased sugugi rahul Eesti toetuse puudumisega. 

•• Repsˇe kinnitas samas, et tema teada ei ole Lätis praegu tulist monumenditüli karta, küll asub Riia linna serval nn vabastajate monument, mille juurde meeldib osal sõjaveteranidest 9. mail koguneda.

•• Ometi pole sama meelt ennast Läti Antifasˇistliku Komitee nime all esitlev rühmitus, mis lubas selle monumendi kaitseks moodustada vahtkonna. Nende juht Eduard Gontsˇarov on kindel, et 9. mail on oodata “provokatsioone”. Nende all mõtlevad nad  ennekõike Läti Rahvuslike Jõudude Liidu soovi mälestada samal päeval stalinistliku terrori ohvreid.