Heiligendammi tippkohtumine ei vääriks kohta omasuguste seas, kui kindluseks muudetud kohtumiskeskust ei ründaks protestijate lõputud “faalanksid”.

Eilse päeva kõrghetk leidis aset merel, kui politsei pidi rammima kaht Greenpeace’i kummist kiirpaati, mis olid tunginud keelatud alale. Greenpeace’i sõnul olid nad saatnud välja tervelt üksteist paati, et viia G8 juhtidele omapoolne sõnum, kuid randa ei suutnud jõuda neist ükski.

Samuti ründas politsei veekahuriga umbes kahtsada meeleavaldajat, kes blokeerisid Heiligendammi viiva tee. Eile õhtuks oli umbes kolmel tuhandel telkide ning magamiskottidega varustatud protestijal õnnestunud hoida kohtumispaiga peamine sissepääs juba terve ööpäeva suletuna. Kolmapäeval arreteeris politsei kokkupõrgete käigus neist 160.

Meeleavaldajaid ühendavad erisugused huvid. Küll on nende seas vabakaubanduse vastaseid, küll sõjavihkajaid, küll neid, kes peavad G8 ebademokraatlikkuse musternäiteks. Tuntud tähtedena esindavad protestijaid rokistaarid Bono ning Bob Geldof, kes püüavad “suurt kaheksat” veenda, et see ei rikuks enam Aafrika abistamiseks varem antud lubadusi.

Ent üldiselt rahumeelsete meeleavaldajate sekka satub suurjõudude kokkutulekutel peaaegu alati ka neid, kes näevad neis võimalust märatsemiseks.

Lõhnaproovid kriitika all

Heiligendammis maailma poliitikat suunavad riigipead võivad elada meeleavalduste kärast väljaspool, õndsas rahus. Kuurorti kaitseks on püstitatud tervelt 12 kilomeetri pikkune, pealt okastraadiga kaetud metallmüür. Korda tagavad 16 000 politseinikku.

Kui ka meeleavalduste piiramine on tekitanud Saksamaal debati, siis tõsine pahameeletorm kerkis üles paar nädalat tagasi. Tuli välja, et Saksa politsei oli võtnud potentsiaalsetelt vägivallatsejatelt lõhnaproove, mis võimaldaks koertel neid rahvamassist kergesti üles leida.

Nimelt varastasid ka Ida-Saksa salapolitsei Stasi agendid oma ohvrite riideesemeid või võtsid lõhnajäljendeid näiteks ülekuulamistoolilt.

”Suur kaheksa”

••    Mis on G8?

Mitteametlik juhtivate tööstusmaade ühendus. Sinna kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, USA, Kanada ning 1998. aastal lisandunud Venemaa. Samuti osaleb seal Euroopa Komisjoni esindus.

••    Mida G8 teeb?

Esmalt valuutakursi kõikumisega toimetulemiseks loodud ühendus laiendas aruteluteemasid ka teistesse valdkondadesse. Nii on tänavu kõne all eeskätt kliimamuutused ning Aafrika abistamine. Mitteametlikult keskendus tähelepanu aga USA plaanitavale raketikilbile ning seetõttu teravnenud USA-Vene suhetele.

••    Kriitika?

G8 deklaratsioonid jäävad sageli väga üldsõnalisteks ning neid ei peeta siduvateks dokumentideks. Nii pole täidetud mullu antud lubadusi abistada Aafrikat. Kriitikute väitel puudub G8-l ka maailmapoliitika määramiseks legitiimsus.