Maapealsele kontrollikeskusele tundus, et üks kiirendi on tõrkuma hakanud, kuid Gagarin kinnitas orbiidilt, et kõik on hästi. Hiljem selgus, et antennivea tõttu oli kosmoselaev jõudnud siiski valele orbiidile. Gagarin tegi ühe tunni ja 48 minutiga maakerale ringi peale. Kosmosekapsel pidi maanduma Saratovi oblastis, mõne kilomeetri kõrgusel Gagarin katapulteerus ja jõudis langevarjuga tervelt Maale.

Gagarinist sai N Liidu kangelane, sellest kuupäevast aga N Liidus kosmonautikapäev. Gagarin muutus hetkega üleilmseks superstaariks, keda tahtsid näha kõik. Teda veeti järgmistel aastatel mööda maailma ringi kui imelooma, ta lõunastas isegi kuninganna Elizabeth II-ga. Kuid Gagarinile endale mõjus meediakära pigem halvasti ja seitse aastat hiljem oli ta juba surnud.

Gagarini kosmoselend oli N Liidule suurim propagandavõit ideoloogiasõjas Ameerika Ühendriikidega. Ameeriklased pidid neelama alla valusa kaotuse, sest nende Alan Shepard jõudis kosmoses ära käia alles ligemale kuu aega hiljem, 5. mail. Ja kuigi Shepard sai lohutuseks hiljem jala ka Kuu pinnal maha panna, läks esimese kosmoses käinud inimesena ajalukku Gagarin.

Valede võrgus

Fakt, et just Gagarinist sai esimene kosmonaut, sõltus küll mitmest juhusest. Tema tagavarapiloot oli German Titov ja otsus just Gagarin orbiidile saata langetati kõigest kolm päeva enne lendu. Konkurents kosmonaudikandidaatide vahel oli terav. Kui kosmonaut Valentin Bondarenko 23. märtsil 1961 treeningkatsel surma sai, kustutati ta nägu ametlikelt fotodelt, et Gagarini edu ei varjutaks mingid kahtlused.

Gagarini lendu saatsid algu-sest peale valed: Moskva varjas kosmoselaeva tegelikku stardikohta, kuigi ameeriklased teadsid seda juba niigi. Kuna ametlik legend väitis, et Gagarin maandus kapsliga, siis püüdis KGB vastupidist väitjate suud sulgeda.

Varjamine pole seniajani lõp-penud. Juba enne Gagarini lendu levisid USA meedias oletused, et varasematel katsetel oli juba hukkunud seitse inimest, ja seegi ei pruukinud olla täielik tõde. Ametlikku kinnitust pole saanud väited, et enne Gagarinit olid orbiidile pääsemist üritades hukkunud katsepiloodid Aleksei Ledovski (1957), Sergei Šiborin (1958), Andrei Mitkov ja Maria Gromova (1959) ning veel viis katsepilooti 1960. ja mõni ka 1961. aastal. Tegemist oli suborbitaallendudega. Kui kõrgele keegi neist tegelikult jõudis, on peaaegu võimatu kindlaks teha. Ametlikku kosmonautide programmi need isikud igatahes ei kuulunud.

Orbiidile jõudis Gagarin nähtavasti tõesti esimesena. Shepard ei saanud Maale isegi tiiru peale teha, üksnes Mercury kosmosekapslis kosmosse hüpata ja seejärel maanduda. John Glenn suutis esimese ameeriklasena terve orbiidi ära proovida alles 20. veebruaril 1962.

Praeguseks on Gagarinist (elas 1934–1968) saanud juba peaaegu müütiline tegelane, kelle poole sajandi tagused sõnad kummitavad siiani inimeste meeltes, ja ta on tervel Venemaal suur uhkuseallikas. Kuid seda kuulsust varjutavad vastuolud.

Gagarinist sai N Liidu kosmosetööstuse maskott, keda veeti mööda maailma ringi. Ta pidas kõnesid ja kirjeldas oma kogemust. Kuid kosmoselendudele teda enam ei lubatud – kardeti, et ta võib surma saada. Talle anti küll hulk eesõigusi, aga kosmonautikale polnud tema oskusi enam vaja. Väidetavalt oli Gagarin hakanud jooma. Seda on peetud põhjuseks, miks Gagarini juhitud lennuk Mig-15UTI 27. märtsil 1968 koos tema enda ja kaaspiloot Vladimir Sereginiga alla kukkus. Mõlemad said surma. Gagarin võis olla ise oma hukkumises süüdi.

Võidujooks Kuule

•• Sputniku kosmosesse saatmine äratas ameeriklased unest ja algas tõeline kosmosevõidujooks, N Liidus Koroljovi, USA-s von Brauni juhtimisel. Järgmisel aastal oli orbiidil juba esimene USA satelliit. Gagarini esimene kosmoselend leidis peatse järje ameeriklaste esimese lennuga. Nüüdseks on nende saavutust suutnud korrata veel ainult Hiina.

•• Gagarini lennu järel algas USA kosmosetööstuse järsk tõus, NASA-le eraldati ligemale neli protsenti kogu USA eelarvest. Ühisest N Liidu ja USA Kuu-programmist ei saanud asja, ameeriklased jõudsid 1969. aastal esimesena Kuule. Sellele pole seni-ajani suutnud vastata ei venelased ega hiinlased.

•• Kosmose vallutamise saagale on andnud tagasilööke mitu surmajuhtumit. 1970. aastate naftakriis aga tähendas seda, et suurriikidel ei jätkunud suurteks kosmoseprojektideks enam raha. Kosmosejaamad ja süstikulennud on olnud pigem tagasihoidlik aseaine võimalikele Marsi-lendudele, mis püsivad ikka veel tulevikuunistustes.