Valitsuse eelmise nädala otsuse kohaselt kohaldatakse Soomes karjala keele suhtes Euroopa vähemuskeelte ning piirkondlike keelte hartat, vahendas Fenno-Ugria. Selle kohaselt tunnistatakse vähemuskeelena keelt, mida on riigis räägitud vähemalt sada aastat.

Enne karjala keelt on Soomes vähemuskeelteks kuulutatud kolm saami keelt, mustlaskeel ja soome viipekeel. Ka jidišit, tatari keelt ja vene keelt on Soome vastavalt hartale kohustatud toetama.

Karjala keelt räägib umbes 5000 Soome elanikku ja sellest saab aru vähemalt 15 000 inimest. Venemaal on karjala keele kõnelejaid rohkem, kuid piirialadel elavad karjalased on traditsiooniliselt olnud kahe- või mitmekeelsed.

Venemaal Karjala vabariigis pole karjala keel vene keele kõrval riigikeeleks, sest karjalasi on vähe ja piirkonnas räägitakse põliskeeltena veel vepsa ja soome keelt. Ometigi võttis Karjala vabariik viis aastat tagasi vastu keeleseaduse, mis tagab karjala keelele vähemuskeele staatuse. Vabariikliku keelteprogrammi raames toetatakse seal mingil määral kõigi kolme põlisrahva keele õpetamist ja arendamist.

Professor: karjala keelt võiks Soomes koolides õpetada

Soomes tegutsev Karjala Keele Selts on aastaid taotlenud karjala keelele ametliku vähemuskeele staatust. Keele taaselustamispüüete tulemusena alustas tänavu Joensuu ülikoolis tööd karjala keele õppetool ja Põhja-Karjala maakonnas Nurmese linnas keelepesa-tüüpi lasteaiarühm.

Joensuu Ülikooli karjala keele ja kultuuri professor Pekka Zaikov avaldas arvamust, et Soome Karjala aladel võiks hakata karjala keelt õpetama ka koolides. Ka võiks tema sõnul avaldada rohkem karjalakeelset kirjandust.