Medvedev üritab igikeltsal Euroopaga suhteid sulatada
Erilist läbimurret see siiski ei tähista, sest Brüsseli ja Moskva huvid on praegu liiga erinevad, nendivad Venemaa suuremad lehed. Kõige tähtsam oleks vastu võtta poliitiline otsus Venemaa ja EL-i uue partnerluslepingu sõlmimiseks läbirääkimiste alustamiseks, mis iseenesest oleks juba positiivne uudis, sest viimased tippkohtumised on lõppenud tulemuseta.
Põhimõtteliselt on mõlemad pooled juba teatanud nõusolekust pidada uue lepingu üle läbirääkimisi. Dokument peab määrama Venemaa ja EL-i koostöö üldise raamistiku ning valdkonnad. Praegune leping jõustus 1997. aastal ja on lihtsalt vananenud.
Tähtsaim energeetikakoostöö
Lepingu kõige olulisem osa puudutab energeetikakoostööd, mille arutamiseks sobib Moskvast 3000 kilomeetrit ida pool asuv Lääne-Siberi linn Hantõ-Mansiisk hästi. Sealsest igikeltsaga kaetud autonoomsest ringkonnast pumbatakse üle poole Venemaa naftast ehk 7,5 protsenti kogu maailma toodangust.
EL-i juhtidel José Manuel Barrosol ja Javier Solanal on Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga energeetikateemal väga raske üksteisemõistmist leida, sest viimastel aastatel on selle küsimuse arutelu lõppenud alati ühes kohas – tupikus. EL nõuab Euroopa energiaharta tunnistamist, millest Moskva aga järsult keeldub, sest sel juhul peaks ta avama Gazpromi Euroopasse viivad gaasitorud transiidiks ka teistele firmadele.
Kaubavahetus kasvab aga vaidlustest hoolimata. Praeguseks on Venemaa kaupade EL-i sisseveolt kolmandal kohal ning Venemaa omakorda on euroliidu jaoks suuruselt neljas turg.
Abhaasia teema samuti kõne all
•• Teine raske küsimus puudutab Hantõ-Mansiiski kohtumisel olukorda Gruusiast faktiliselt lahku löönud Abhaasias. Juba ette on teada, et selles vaidluses toetab EL Tbilisit ning nõuab, et Moskva lõpetaks Abhaasia võimu abistamise.
•• Kreml suhtub Abhaasia-probleemi tõstatamisse tavapäraselt. Medvedevi välispoliitikanõunik Sergei Prihhodko teatas eile, et tippkohtumist “kasutatakse tõsiseks jutuajamiseks sellistel teemadel nagu ajaloo ümberkirjutamise katsed ning venekeelse elanikkonna olukord Baltikumis”.
