Nädalavahetusel pandeemiahirmu kütnud seagrippi on Mehhikos arvatavalt nakatunud juba üle 1600 inimese, mõni nakkuse saanu võib olla nüüdseks ka Hispaanias.

Mehhikos on arvatavate seagripi juhtumite arv kasvanud 1614-le, viiruse tõttu on surnud 103 inimest, ütles Mehhiko tervishoiuminister Jose Angel Cordova. Neist 20-le sai saatuslikuks viiruse uus vorm, teatas BBC.

Kinnitatud andmetel on seagripi saanud inimesi ka Kanadas ning praegu üritatakse välja selgitada, kas arvatavatel seagripi juhtumitel Iisraelis ja Uus-Meremaal on ikka kardetud viirusega.

Seagripp ei levi sealiha söömise kaudu

Sigade gripp on hingamisteede äge viirusnakkus sigadel, mida põhjustab A-tüüpi gripiviirus. Sead paranevad sellest tavaliselt 7-10 päevaga, suremus sellesse on väga väike. Sigade gripp võib levida ka lindudele, kodulindudele, hobustele ja inimestele. Liikidevaheline viiruse ülekandumine on haruldane, selgitas Eesti sotsiaalministeerium.

Inimeste haigestumised sigade grippi on toimunud vaid otsesel kokkupuutel sigadega ja seda väga harvadel juhtudel. Euroopas on alates 1958. aastast kokku teatatud 17 haigest. Viirus ei levi sealiha ega sealihatoodete kaudu.

Sigade gripi sümptomid inimestel on tavaliselt sarnased hooajalisele inimeste gripile: palavik, haiguse äkiline algus, millega kaasnevad hingamisteede sümptomid, samuti võib esineda kõhulahtisust.

Uus sigade gripi viirus, mis on tuvastatud Ühendriikides ja Mehhikos, sisaldab sea-, linnu- ja inimesegripi viiruste geene. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Lisaks viitavad juhtumid sellele, et viirus levib inimeselt inimesele, millest tulenevalt võib haiguse kulg kujuneda oluliselt raskemaks.