Seagripp hakkas inimesi murdma

Paanikat külvav nakkuselaine on Mehhikos oletatavasti tapnud juba 81 inimest.

Mehhikos narkosõja varjust ootamatult peauudiseks tõusnud haiguspuhang on tabanud ligemale 1000 inimest, kellest 81 on juba surnud. Kuid taud ei piirdu enam ainult Mehhikoga.

Nakkus on esialgu levinud peamiselt Mexico linnas ning Mexico ja San Luis Potosi osariigis, kuid ka Uus-Meremaal on tuvastatud Mehhikost naasnud turistide seas juba 22 nakatumist. USA-s on leitud haigusjuhte, kokku 11, Californiast, Texasest, Kansasest ja New Yorgist.

Mehhiko president Felipe Calderon kinnitas ringreisil Oaxacas, et rahvas peaks säilitama rahu, sest haigus on ravitav ja valitsusel on piisavalt vahendeid sellega võitlemiseks. Riigil olevat epideemiaohu tõrjumiseks varus kuus miljardit peesot (5,4 miljardit krooni).

Pandeemiahirm

Esialgu on seagripitüvega H1N1 seostatud küll kindlalt vaid 20 surmajuhtumit, kuid ülejäänud analüüsid ootavad järge. Lisaks on haiglates veel 324 ülitõsises seisundis patsienti.

USA eksperdid hoiatasid samal ajal, et haigus levib väga kergesti ja seni pole tõhusaid meetmeid selle leviku pidurdamiseks. Mehhiko võimul ei jäänud muud üle kui keelata kõik avalikud üritused, panna ajutiselt kinni kõik teatrid, kinod ja isegi baarid ning õpilastel pole kooli asja enne 6. maid.

Ehkki enamik tänapäeva gripiepideemiaid on küllaltki tagasihoidlike tagajärgedega võrreldes 1918. aasta pandeemiaga, mis võis nõuda isegi 100 miljonit inimelu, on mureks siiski põhjust.

Mehhikos nüüd inimesi niitev seagripp paistab olevat tekkinud mitme eri viirusetüübi segu­nemisel, mille hulgas on ka inimese- ja linnugripp ning teadaolevalt esimest korda kaks erinevat segagripi tüve.

Seagripp on kerge ka inimestele külge hakkama ja on põhjustanud varasematel aastatel surmajuhtumeid eriti Hiinas ja Vietnamis, kuid suuremaid epideemiaid pole seni puhkenud. Samal ajal on sigu nakatavad viirusetüved aja jooksul muutunud, enne 1998. aastat tuvastati USA-s peamiselt H1N1 tüüpi seagrippi, hiljem aga enamasti tüve H3N2, mis on segu inimese-, sea- ja linnugripi tüvedest.

1918. aastal kogu maailmas surma külvanud nn hispaania gripi viirus oli H1N1 moondunud vorm. Teine sama viiruse­tüvega seostatav vorm, nn vene gripp, mis levis aastail 1947–1957 ja 1977–1978, tagas peamiselt vaid selle, et inimestel tekkis viiruse vastu immuunsus.

Kolm pandeemiat sajandis

Kuni 500 000 gripisurma

aastas on tavaline

•• Suuremaid gripipandeemiaid ehk inimeste seas ülemaailmse le­vikuga nakkuspuhanguid on tähel­datud keskmiselt kolm korda sajandis, esimest korda 1510. aastal.

•• 1918. aasta märtsis USA-s avastatud nn hispaania gripp levis 18 kuuga üle maailma, nõudes 50– 100 miljonit inimelu. 1957.–1958. aasta aasia gripi puhang tappis näiteks USA-s 70 000 inimest (maailmas kaks miljonit) ja 1968.– 1969. aasta hongkongi gripi puhang 34 000 inimest (miljon).

•• Hooajaline inimesegripp (enamasti H1N1 või H3N2) võtab

USA-s aastas üle 36 000 elu (maailmas 250 000-500 000).