Toomaks valgust Kremlit tabanud altkäemaksuafääri, kus üheks kahtlusaluseks on ka president Boriss Jeltsin, sõitis Shveitsi asja uurima Vene uurija Nikolai Volkov, kes keeldus aga eile kommentaare andmast.

Varem altkäemaksukahtlusi uurinud Georgi Tshugla-sov ütles üle-eile, et korruptsioonisüüdistused vastavad suures osas tõele. "Vähemalt 90 protsenti ajakirjanduses väidetust on tõsi ja meil on seda kinnitavad dokumendid," ütles Tshuglasov, nimetamata sealjuures üksikasju ja jättes lahtiseks presidendi rolli afääris. Tshuglasov juhtis kuni läinud reedeni Kremli kõrgete tegelaste väidetava altkäemaksuafääri uurimist, aga võeti siis kohalt maha.

Kahtluste kohaselt said Jeltsin, ta tütred ja Kremli kinnisvara haldav Pavel Borodin Shveitsi ehitusfirmalt Mabetex miljoneid dollareid. Mabetex omakorda sai tellimuse remontida 335 miljoni dollari eest Kremlit ja valitsushooneid. Jeltsinile olevat tehtud krediitkaart ja kantud tema arvele Ungarisse miljon dollarit. Kreml pole tänaseni kahtlusi ametlikult kommenteerinud.

Shveitsis viibiv Volkov uurib peale Mabetexi afääri ka Aeroflotis ilmsiks tulnud segadusi, kus peamiseks kahtlusaluseks on ärimees Boriss Berezovski, kes olevat umbes 250 miljonit dollarit Aerofloti raha Shveitsi sahkerdanud.

Skandaali, mille sisuks on vene maffia rahapesu USA-s Bank of New York´is, on ajakirja Newsweek väitel segatud ka ekspeaminister Viktor Tshernomõrdin ja endine asepeaminister Anatoli Tshubais, kes olevat peamise kahtlusaluse, vene maffia ristiisaks peetud Semjon Mogilevitshiga äriasju ajanud. USA ajakirjanduse väitel pesti New Yorgi pangas kuni 15 miljardit dollarit Mogilevitshi firma kontolt tulnud raha, mille päritolu ei teata.

Rahadraamade peategelased

Semjon Mogilevitsh (52) – USA passiga Ungaris elav mees on rahapesu-skandaalis peakahtlusalune, väidetavalt vene maffia ristiisa. Talle kuulub firma Benex, mille kontode kaudu raha USA-sse toimetati. Uurijate hinnangul kontrollib ta suurt osa Kesk-ja Ida-Euroopa narko-ja relvakaubandusest ning prostitutsioonist ja on ilmselt seotud mitme palgamõrvaga.

Natalja Gurfinkel-Kagalovski – Bank of New York´i asepresident, kes kahtluse kohaselt oli rahapesust teadlik. 1979. aastal Ameerikasse kolinud USA passiga venelanna saadeti skandaali puhkedes puhkusele. Tema mees Konstantin Kagalovski oli aastatel 1992–1995 Venemaa esindaja Rahvusvahelises Valuutafondis, nüüd naftafirma Yukos asepresident.

Boriss Jeltsin (68) – väidetavalt maksis Shveitsi ehitusfirma Mabetex talle miljon dollarit ja sai vastutasuks tulusa tellimuse remontida Kremlit.

Tatjana Djatshenko (39) – Jeltini noorem tütar, kelle nimele andis Mabetex välja krediitkaardi ja maksis kinni kaardiga tehtud kulutused.

Jelena Okulova (42) – Jeltsini vanem tütar, kes samuti sai Mabetexilt krediitkaardi. Tema üldiselt puhta mainega mees Valeri Okulov on lennukompanii Aeroflot peadirektor. Aeroflotist sahkerdas ärimees Boriss Berezovski kahtluse kohaselt Shveitsi 250 miljonit dollarit.

Pavel Borodin (53) – Kremli raha- ja kinnisvaraülemana kuulub ta Venemaa mõjukamate inimeste sekka. Kahtluse kohaselt sai Mabetexilt Kremli remondilepingu eest suure altkäemaksu.

Rahapesuafäär kärbib asepresindendi lootusi

Väidetav Kremli rahapesuskandaal Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenusummadega ohustab USA asepresidendi Al Gore i väljavaateid 2000. aasta presidendivalimistel.

Bill Clintoni mantlipärijaks pürgiv asepresident Gore on sattunud vabariiklaste rünnaku alla oma kergekäelise suhtumisega Moskvale raha laenamisse. Gore il oli Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) USA-d esindades märkimisväärne roll ning ta käis tihedalt läbi Venemaa esindaja Konstantin Kagalovskiga, keda praegu rahapesus süüdistatakse. Asepresident võttis suhted Venemaaga oma südameasjaks, lootes Moskva silmis usaldusväärsust kasvatada.

Vabariiklaste sõnul tegi Gore suure vea, kui ta surus IMF-is läbi uue Moskvale antava hiigellaenu. Gore toetas seda laenupaketti, vaatamata Föderaalse Juurdlusbüroo agentide ja pangaametnike üha kasvavast murele Venemaa võimuringkondades vohava korruptsiooni pärast.

Gore i vabariiklastest konkurendid nõuavad nüüd seletust, miks ta oli nõus andma Venemaale üha uusi summasid, tagamata, et need lähevad õigetesse kätesse. Samuti loodetakse asepresident kitsikusse ajada, mässides ta rahapesuskandaali uurivasse juurdlusse.

Tanel Murre