Venemaa-Austria-Inglismaa: spioonid, spioonid, spioonid…
Lõppenud nädal oleks otsekui parve Vene spiooniraamatute autoreid ärkvele ehmatanud. Kõigepealt tuli teade, et Austria on vahistanud väidetava Vene salakuulaja Vladimiri, kes olevat püüdnud 20 000 euro eest mingeid salajasi dokumente osta. Seejärel teatas Vene prokuratuur, et on alustanud uurimist Suurbritannia poolt mõrvas süüdistatud Andrei Lugovoi väidete üle, nagu oleks teda üritatud Londonis agendiks värvata.
Venelane Vladimir, kelle ajakirjandus on hiljem tuvastanud kosmoseteadlase Vladimir VoÏÏovina, arreteeriti Salzburgi raudteejaamas, kust mees oli suundumas konverentsile, mis käsitleb kosmose rahumeelset hõlvamist. Venemaa väitel laieneb talle seetõttu diplomaatiline puutumatus. Moskva esitas Austria saadikule noodi, milles nõudis, et vahistatu viivitamatult välja antaks. Viini kinnitusel konsulteerivad nad ÜRO-ga, kas meest kaitses puutumatus või mitte.Vaevalt kolm nädalat tagasi tõstis Venemaa president Vladimir Putin Austriat esile kui EL-i üht kõige “probleemivabamat” riiki.
Kohe samal päeval teatas aga Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), et alustab brittide luuretegevuse uurimist. FSB üherealise avalduse kohaselt on selle aluseks endise julgeolekutöötaja Lugovoi pressikonverents, kus ta viitas enda käes olevatele salajastele dokumentidele.
Tollel kohtumisel ajakirjanikega süüdistas Lugovoi Briti eriteenistust ning Londonisse põgenenud endist oligarhi Boriss Berezovskit ärahüpanud Vene eksagendi Aleksandr Litvinenko mõrvas. Suurbritannia uurimisorganid usuvad aga, et see oli just Lugovoi, kes radioaktiivse kemikaali ohvri tee sisse sokutas.
Orden endisele spioonile
Moskva suhteid Londoniga on spioonitemaatika hoidnud teravana juba mitu viimast aastat. Eelmisel aastal süüdistas FSB nelja Briti diplomaati, et nood pidasid venelastest agentidega ühendust tänavakiviks maskeeritud sideseadme abil. Samuti mõisteti mullu kolmeteistkümneks aastaks vangi polkovnik Sergei Skripal, kes oli andnud viimase kümnendi jooksul infot Briti luurele.
Lõppenud spiooninädalale pani aga kuningliku punkti kuulsaim ärakaranud Nõukogude luuraja Oleg Gordijevski, kellele Suurbritannia annetas Püha Miikaeli ja Georgi ordeni kolmanda klassi – ehk sama autasu, mille pälvis kirjanduslik superagent James Bond.
