Eile hommikul võtsime koos fotograaf Taaviga ette ja sõitsime jalgratastega Helsingisse, et näha, kuidas on jalgrattaga liiklemine korraldatud põhjanaabrite pealinnas. Tallinna elanike ja nõudlike ratturitena oleme tihti kirunud siinset puudulikku rattateede võrku, ebaloogilisi lahendusi, kõrgeid tänavakive ja halba liikluskultuuri, kus on pidevalt tunne, et autojuhtide jaoks on parim rattur see, kes on rataste all laiaks litsutud.

Tallinna linnaisadel on olnud palju põhjendusi, miks ei saa linna korralikke rattateid rajada – küll jääks autodele liiga vähe ruumi, küll ei ole raha või piisavalt rattureid. Kas sama lugu on ka üle lahe Helsingis?