DELFI LONDONIS: Kanter pärast närvidemängu ja vägevat kergendust: hormoonid möllasid üle!

Alles kolmandal katsel kettaheite lõppvõistlusele koha taganud Gerd Kanter tunnistas, et pinge oli enne viimast heidet suur - läbikukkumine olnuks katastroof mitte ainult talle, vaid kogu Eestile.

"Kergendus oli vägev!" ohkas Pekingi olümpiavõitja, kelle viimasel katsel heidetud 66.39 oli ka eelvõistluste parim tulemus.

Kanter ei salanud, et tunneb eestlaste medalilootusi enda õlgadel. "Ikka tundsin. See on viimane võimalus ning kui see oleks juba eos purunenud, olnuks see kogu olümpiale eriti hapu kirss tordi otsas. Üks asi on see, kui nagu Atlanta olümpial, et medalit ei tule, aga paljud saavad neljandaid-viiendaid kohti. Aga kui juba eelsõidus või kvalifikatsioonis kõrvale jääda, siis see on ikka põrumine."

Kahel soojenduskatsel ketta kergelt 65 meetri kanti heitnud olümpiavõitja sõnul sõnul üllatas teda ennastki, et võistlusolukorras närvid temast võitu said ja tehnika lagunes.

"Hormoonid möllasid üle, probleemid olid tuttavad minu esimestest tiitlivõistlustest, kus kippusin heitega kiirustama," rääkis ta. "Selles mõttes oli teada, mida tuleb teha, aga seis oli muidugi frustreeriv. Midagi kindlat ju ei olnud."

Kanteri sõnul ei olnud ka kolmas katse tehniliselt sugugi suurepärane. "Tehnika oli kohutav. Eks see rohkem üks jõudemonstratsioon oli," sõnas ta ja leidis närvilisest eelvõistlusest hea ende teisipäevaseks lõppvõistluseks.

"Loodame, et see oli hea märk. Kui kvalifikatsioon on mul tugev olnud, ei ole tavaliselt lõppvõistlus hästi välja tulnud. Aga kui olen kvalifikatsiooni tragöödia saatel läbinud, on ka medalid kirkamad olnud."