Patti Sonntag on New Yorgi kirjanik ja New York Syndicate’i

toimetaja. Fakte aitasid leida ka Peter Lalor, Dorian Merina ja

Ahmed Shihab-Eldin. Tõlkinud Tiiu Laks

Vähisurmad vähenevad

9. veebruaril teatas Ameerika vähiühing, et vähisurmade hulk on Ühendriikides langenud esimest korda alates statistikapidamise algusest 1930-ndatel, mil vähidiagnoos tähendas surmaotsust.

Muutus ilmnes esimest korda aastal 2003, mil nenditi 556 902 vähisurma ehk 369 võrra vähem kui 2002. aastal.

Asjatundjad peavad vähenemise põhjuseks suitsetamise langust ning vähitüüpide avastamis- ja ravimeetodite arengut.

Ameeriklased ostaksid kõigile klaasi... puuviljamahla

8. märtsil Beverage Digesti avaldatud arvud näitasid, et limonaadimüük on Ühendriikides vähenenud esimest korda alates arvepidamise algusest 20 aastat tagasi.

2005. aastal toimunud 0,7-protsendine langus oli üsna väike, kuid vaatlejate arvates peaks see suundumus jätkuma. Ameeriklased mõtlevad tervisele ja kaalule ning joovad seetõttu hoopis vett, mahla ja energiajooki – põhimõtteliselt ei ole limonaad enam moes.

Melanie Warner kirjutab ajalehes New York Times, et see areng võib anda Pepsi-Colale pikaajalises Coca-Cola-vastases sõjas strateegilise eelise, kuna Pepsi on alternatiivsetesse jookidesse rohkem investeerinud.

Omar Sharif läheb Bollywoodi

9. märtsil teatati, et Pakistani koomik ja rezˇissöör Omar Sharif – mitte ajada segi samanimelise Egiptuse veterannäitlejaga – hakkab lavastama Bollywoodi filmi “Tum Mere Ho” (“Sa kuulud mulle”). See on esimene kord, kui pakistanlane India filmi lavastab.

Rivaalitsevas naaberriigis Pakistanis on Bollywoodi filmid keelatud, kuid tohutult populaarsed. Peamiselt levitatakse India filme musta turu DVD-del. Hoolimata diplomaatilistest pingetest, tuumakatsetustest ja lahendamata vaidlusest Kasˇmiiri üle on sedalaadi kultuurisidemed kahe riigi vahel viimastel aastatel süvenenud.

Vaidlusalused saared saavad sõna sekka öelda

25. mail korraldas Lõuna-Korea esimest korda valimised Dokdo saarekestel, mille vaidlusalune territoorium on Lõuna-Korea ja Jaapani vahel pooleks jagatud. Kaks elanikku – kalamees ja tema naine – hääletasid kõrvuti valitsuse personaliga, kes on nendel pisikestel 23,3-hektarilise alaga saartel tööpostil. Väidetavalt suure maagaasivaruga alal asuvat saarestikku peavad enda omaks nii Lõuna-Korea kui ka Jaapan, kus selle nimeks on Takeshima.

66-aastane kalamees ja tema naine kolisid pärast kümneaastast eemalolekut saarele tagasi. Kümme aasta eest nende kodu hävitanud torm oli sundinud neid sealt lahkuma.

“Me oleme seda saart igatsenud,” ütles kalamees Kore ajalehele Dong-A Ilbo. “Me tahame, et meid pärast surma siia maetaks.”

USA-s tehtud Hiina autod

12. juulil teatas Nanjing Autogrupp, et plaanib olla esimene Hiina autovalmistaja, kes avab tehase Ameerika Ühendriikides. See kuulutati välja Oklahomas, kus firma toodab 2005. aastal üle võetud pankrotistunud Briti margi MG TF kupee sõidukeid.

Nick Bunkley kirjutas New York Timesis, et suurenev konkurents ei olnud Detroidis just teretulnud, sest 2006. aasta oli Ameerika autotööstusele karm. Kõrged naftahinnad tabasid valusalt Fordi ja General Motorsit, sest nood olid keskendunud eelkõige väikese läbisõiduga mudelitele, samas kui välismaa autotootjad, nagu Toyota, tootsid rohkem väike- ja hübriidautosid.

Boliivia pärismaalasest president

22. jaanuaril astus Boliivia esimese pärismaalasest presidendina ametisse vasakpopulist Evo Morales, aimaraa indiaanlane ning põllupidaja poeg. Üle poole Boliivia elanikkonnast põlvneb pärismaalastest ning Moralese valimisvõitu nähti ühe pöördepunktina Lõuna-Ameerika pärisrahvaste võitluses poliitilise võimu saavutamise nimel.

Ametisse astumise järel riigistas ta Boliivia arvestatavad energiaressursid ning peatas riigi katsed kaotada kokakasvatus, tuues põhjenduseks, et kuigi kokalehest on töötlemise teel võimalik kokaiini toota, kasutatakse seda ka mitmel traditsioonilisel ning Boliivias legaalsel viisil – näiteks on kokalehetee populaarne jook. New York Timesi reporteri Juan Forero sõnul on Morales lubanud avaldada survet välisriikidele, et need avaksid turud kokatoodetele.

Hamas haaras ohjad

25. jaanuaril peetud valimistel lõi muslimi relvarühmitus Hamas lahkunud Palestiina juhi Yassir Arafati mõõdukamat, kuid korruptsiooni poolest kurikuulsat parteid Fatah’t ning tegi lõpu selle võimumonopolile – esimest korda alates parlamendi esimesest kokkukutsumisest 1996. aastal.

Kuigi Hamasi heategevuslik tiib hoiab abivajajate jaoks töös haiglaid, koole ja muid teenust osutavaid asutusi ning seetõttu on tal Palestiina kogukonna seas suur toetus, korraldas organisatsiooni sõjaline tiib Iisraelis 1994–2005 enesetapurünnakute kampaania, mistõttu enamik lääneriike peab Hamasi terrorirühmituseks. Reaktsioonina Hamasi võidule katkestasid Ühendriigid, Euroopa Liit ja muud riigid otsese abi andmise Hamasi juhitud Palestiina valitsusele, kuni rühmitus pole vägivallast lahti öelnud ning tunnustanud Iisraeli õigust eksisteerida.

Relvarahu Ugandas

26. augustil, esimest korda pärast 19-aastast kodusõda Uganda valitsuse ja Issanda Vastupanu Armee (IVA) vahel, kuulutasid mõlema poole liidrid välja vaherahu. Joseph Kony juhitud usulise riigipöörde tõttu suri sadu tuhandeid ja maalt põgenes ligi kaks miljonit inimest. Peamiselt Acholi hõimust pärit Kony jüngrid soovisid asendada Uganda valitsuse piibli kümnele käsule tugineva vaimuliku võimuga.

UNICEF-i andmetel röövis IVA oma ridade täiendamiseks üle 20 000 lapse, sundides poisse haarama relvi ja tüdrukuid töötama teenijate või seksiorjadena. Jeffrey Gettleman New York Timesist teatab, et lapssõdurite ühiskonda tagasi lõimimiseks korraldatakse traditsioonilisi lepitustseremooniaid ehk mataputt’e.

Kinnitati salavanglate olemasolu

6. septembril kinnitas president George W. Bush salajaste CIA vanglate süsteemi olemasolu. Vanglates on vange üle kuulatud, kinni hoitud ja väidetavalt ka piinatud. Usutavasti asuvad need Kesk-Euroopas, Aasias ja Kesk-Idas ning on Bushi sõnul praegu tühjad.

Bush tegi asja avalikuks, et mõjutada kongressi võtma vastu seadust, mis kinnitaks vangide õigust olla koheldud Genfi konventsiooni järgi, kuid kohut peaks nende üle endiselt sõja-

tribunal, kes ei annaks neile samu õigusi kui Ühendriikide kohus. Seadus võeti väikeste muutustega vastu 17. oktoobril.

Põhja-Korea hakkab tuumariigiks

9. oktoobril õhkis Põhja-Korea oma esimese tuumarelva, saades sellega “aatomiklubi” kaheksandaks maaks. Kilotonni mitte ületanud võimsusega plahvatuse energia pärines Põhja-Korea tuumareaktorist saadud plutooniumist.

Kuigi plahvatuse tekitatud värinaid registreerisid seismilised jaamad Austraaliast Wyomingini, oldi katse edukaks kuulutamise suhtes algul skeptilised. Paljud analüütikud uskusid plahvatuse väiksusele tuginedes, et tegu võis olla hoopis suuremat sorti tavarelvaga. Järgmistel päevadel aga kinnitasid atmosfäärist võetud proovide analüüsid, et tegu oli tõepoolest tuumaplahvatusega.

Test sai ülemaailmse hukkamõistu osaliseks ning ÜRO julgeolekunõukogu võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni, mis kehtestab sanktsioonid Põhja-Koreasse saadetavatele sõjamaterjalidele jms.

Vajatakse agenti 007

27. aprillil käivitas salatsemise poolest kuulus Suurbritannia salaluureteenistus MI6 Londoni ajalehes The Times reklaamikampaania, kus agentuur püüdis esimest korda oma 97-aastase ajaloo jooksul ajalehe kaudu tööjõudu leida. Pressiteates ütles kunagine kõrgklassi alalhoidja, et neil oli tarvis laiendada ja mitmekesistada SIS-i (Secret Intelligence Service ehk salaluureteenistus – tlk) värbamisaluseid, et… suuta vastu panna 21. sajandi väljakutsetele, nagu terrorism.

Hiljem andsid agentuuri kaks ohvitseri samal teemal pretsedenditu, kuigi anonüümse intervjuu BBC raadiole. James Bondi fännide pettumuseks ütlesid kaks agenti, et kuigi nende töö on tihtipeale glamuurne ja neil on tõepoolest tehnik nimega Q, on Bondi “luba tappa” vaid müüt.

USA

musulmane

juhib naine

23. augustil teatas Põhja-Ameerika muslimite suurim katusorganisatsioon Põhja-Ameerika islamistlik selts, et nende presidendiks on valitud 20. eluaastates islamiusku pöördunud kanadalanna Ingrid Mattson, kes on ühtlasi seltsi esimene mitteimmigrandist ja naissoost president. Mattsoni võit ei tulnud üllatusena, kuna ta oli juba viis aastat olnud asepresident ning tal ei olnud vastaskandidaati. Tema valimisega loodetakse muuta stereotüüpi muslimitest Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Connecticutis asuvas Hartfordi seminaris islamiõpingute professorina töötav Mattson ei kavatse kohalikes islami tavades midagi radikaalselt muuta. Kuigi ta on palunud mošeedes lõhkuda barjäärid, mis takistavad naistel imaami korralikult näha või kuulda, ei arva ta, et naised võiksid meestele palvet lugeda.

Parandame roboteid

8. augustil avas Systec Akazawa Jaapanis Osakas maailma esimese “kliiniku” ehk remonditöökoja kahju saanud humanoidrobotitele, kirjutas Tokyo lehe Daily Yomiuri reporter Hiroyuki Ueba.

Kuigi tööstusrobotite parandus on tavapärane ja tunnustatud tegevusharu, oli firma presidendi Yohei Akazawa sõnul raske leida enamasti meelelahutuseks mõeldud humanoidrobotite parandajat. Nende “ravi” sisaldab muu hulgas rehabilitatsiooni ehk neid õpetatakse uuesti või uut moodi liikuma.

“Humanoidid on tegelikult nagu inimesed,” ütles Akazawa. “Seetõttu arvasin ma, et on sobilik kutsuda seda kliinikuks.”

Kuigi remonditöökojal oli esimese kuu jooksul vaid neli klienti, ennustab Akazawa suuremat nõudlust: Jaapani rahvastiku kahanedes loodavad paljud, et noorte inimeste asemel aitavad just robotid vanurite eest hoolt kanda.

Raudtee maailma laele

1. juulil õnnistas Hiina president Hu Jintao sisse esimese Hiina-Tiibeti raudtee, mis ühendab kuulsaimat isoleeritud autonoomset maakohta Hiina idapoolsete industrialiseeritud provintsidega. Eeldatavasti suurendab see hiinlaste sisserännet Tiibetisse, mis tugevdab veelgi Hiina nõuet Tiibetile, kes on pärast seda, kui Hiina seal 1949. aastal võimu haaras, häälekalt täit iseseisvust nõudnud.

New York Timesi kohaselt on Hiina-Tiibeti liin maailma kõrgeim raudtee, ulatudes merepinnast üle viie kilomeetri. Rongidel on “vagunid, milles on ka lennukites kasutatav tehishapnik, et vältida reisijate oksendamist suurtel kõrgustel”.

Eraldi ametiühing poolakatele

Oktoobris teatas Briti ametiühing GMB, et nad avavad eraldi osakonna võõrtööjõule, peamiselt poolakatele. The Guardiani kohaselt on see esimene selline ametiühingu haru pärast Teist maailmasõda.

Pärast Euroopa Liidu laienemist on Kesk-Euroopast ja eriti Poolast tulev võõrtööjõud Suur-britannia üle ujutanud, jõudes 2005. aastal 1,5 miljoni tööliseni.

Kirurgiline kaalukaotus

12. oktoobril opereerisid Prantsuse arstid esimest korda kaaluta olekus patsienti, eemaldades 46-aastase Philippe Sanchot’ käelt healoomulise tsüsti. Sellega lükati ümber kriitikute väide, et selliseid protseduure on kosmoses võimatu sooritada.

Samal ajal kui ronimisvarustusega viieliikmeline meditsiinirühm patsienti opereeris, sooritas spetsiaalselt kohandatud lennuki Airbus A-300 piloot järske allasööste, et jäljendada kaaluta olekut. Operatsioon andis esmast teavet selle kohta, kuidas kaaluta olek mõjutab vere voolamist ja instrumentide kasutamist.

Island jätkab kaubanduslikku vaalapüüki

22. oktoobril, vahetult pärast seda, kui Islandi valitsus teatas, et riik jätkab kaubanduslikku vaalapüüki, tapsid vaalapüüdjad heeringavaala. Mitu valitsust ja looduskaitseühingut mõistsid hukka otsuse, mis oli esimene avalik rahvusvahelise vaalapüügi moratooriumi rikkumine allkirja andnud liikme poolt pärast moratooriumi jõustumist 1986. aastal.

Islandi kalandusministeerium andis vaalapüüdjatele välja 39 vaala (sealhulgas üheksa heeringavaala) tapmise load. Heeringavaal on rahvusvahelise looduskaitseühingu ohustatud liikide nimekirjas. New York Timesi andmeil tühistasid paljud Islandi vaalavaatlusreiside firmade kliendid protestiks oma turismireisid.

“Ülemrass” räägib

4. novembril kogunesid Saksamaal Wernigerodes umbes 40 inimest, kes on natsi ülemrassi loomise salajase programmi produktid, ja rääkisid avalikult oma kogemustest. Lebensborni ehk Elu kevade programmil oli Saksamaal ja Saksa  okupeeritud riikides mitu kliinikut, kus natsismile truudust vandunud ja aaria rassi tunnustega lastega rasedad naised võisid salaja sünnitada.

New York Timesi reporter Mark Landler kirjutas, et geenitehnoloogia rakendamisest hoolimata olid kohaletulnud üsna tavalised inimesed.

Vähe õnne sünnipäevaks

7. juulil tähistas Nepaali kuningas Gyanendra 60. sünnipäeva väga vaikselt. Reutersi andmetel olid “koolid ja ametiasutused esimest korda mitme aasta jooksul sellel päeval avatud ja ministeeriumid jätsid tseremoonia vahele”.

Kuningas Gyanendra pääses oma venna järel troonile pärast kuningliku perekonna saladuslikku tapmist 2001. aastal ning võttis endale kogu täideviiva võimu 2005. aastal. Tol aastal oli ta varem andnud järele protesteerijate nõudmisele taastada valitud parlament. Sellele järgnenud üleminekuvalitsus võttis kuningalt ära paljugi tolle võimust, sealhulgas tema maksust vabastatu staatuse ja õiguse juhatada sõjaväge.

BBC andmeil saatis valitsuskabinet kuningas Gyanendrale tavapärase kõrgetasemelise õnnitlusdelegatsiooni asemel lihtsalt kirja.

Castro-järgne Kuuba

31. juulil, veidi aega pärast Kuuba liidri Fidel Castro 80. sünnipäeva, teatas valitsus, et Castrole oli täpsustamata haiguse tõttu tehtud sooleoperatsioon ja “ajutiselt” hõivab tema koha vend Raul. Fidel Castro ei valitsenud Kuuba rahvast esimest korda pärast 1959. aasta revolutsiooni. Paljud vaatlejad usuvad, et edaspidi jääbki Kuuba presidendiks Raul Castro.

Alpid soojenevad üles

5. detsembril teatas Austria meteoroloogia ja geodünaamika keskinstituudi klimatoloog Reinhard Boehm, et Euroopa Liidu äsja valminud uuringute kohaselt on Alpide temperatuur viimase 1300 aasta kõrgeim.

Associated Pressi ajakirjaniku Veronika Oleksyni sõnul ei tulnud see suusatamise harrastajatele mingi üllatusena. Kolm tänavust suusatamise maailma- karika etappi on lumepuudusel ära jäetud ja rohelistel nõlvadel õitsevad kevadlilled. Mõni suusakuurort on proovinud õhutada inimesi hoopis matkama minema.

Enamik kongolasi nõustub

30. juulil pidas Kongo Vabariik ÜRO abiga esimesed mitmeparteilised valimised, kus presidendiks pürgis 33 kandidaati. New York Timesi korrespondent Jeffrey Gettleman raporteeris, et kuigi esitati ka hääletustulemuste võltsimise süüdistusi, oli valimiste korraldamine juba iseenesest võit Ida-Euroopa-suurusele riigile, kus on ainult mõni pinnatud tee ja 60 miljonit elanikku, kes on lõhestunud pärast aastaid kestnud julma ja kaootilist kodusõda.

27. novembril kinnitas Kongo ülemkohus, et valimised on võitnud vahevalitsuse president Joseph Kabila.