Aas: gaasivõrkude eraldamine suurendab Eesti energiajulgeolekut

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas ütles eile, et ülekandevõrkude eraldamine tootmis- ja müügitegevusest loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Kommenteerides homme valitsuse istungil arutusele tulevat maagaasiseaduse muudatuste eelnõu märkis Aas, et gaasituru liberaliseerimine loob võimalused veeldatud maagaasi (LNG) kasutusele võtmiseks, mis vähendab tarbijate sõltuvust ainult ühest monopoolsest pakkujast ning tõstab varustuskindlust.

„Täna kontrollib Eesti Gaas sisuliselt kogu Eesti gaasiturgu. On selge, et seni kuni üks monopol kontrollib kogu turgu, sh ülekandevõrkusid, ei soovi ükski teine ettevõte Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta. Samal ajal on veeldatud maagaas (LNG) muutumas Läänemere piirkonnas reaalseks alternatiiviks Venemaalt pärit gaasile, mis suurendab kogu regiooni energiasõltumatust ühest tarnijast,“ selgitas Aas.

Majanduskomisjoni esimees pidas mõistlikuks luua tingimused ka biogaasi laiemaks kasutamiseks. Tarnijate mitmekesisus ja täiendavate tarnekanalite olemasolu suurendab varustuskindlust ja tekitab konkurentsi, mis loob eeldused reaalselt toimuva gaasituru tekkeks. Võrkude eraldamine võib kaasa tuua ka soodsama hinna tarbijatele. Eurostat on võrrelnud omandiliselt eristatud ja eristamata võrguettevõtjaid. Arvutuse tulemused näitavad, et omandiliselt eraldatud turgudel langes elektrienergia hind tööstustarbijate jaoks aastast 1998 kuni 2006. aastani 3,0%, samas kui omandisuhteid eristamata turgudel kasvas hind 6,0%. Kahe riigi näitel võrreldud hinna vahe oli kogu üheksa aasta jooksul 9% omandiliselt eristatud turgude kasuks. Nii võib minna ka gaasiga.

„Ülekandevõrkude eraldamine on oluline etapp gaasituru arenguks. LNG terminali ehitamine, Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Baltic Connectori rajamine ning ühenduste parandamine Lätiga on juba järgmised sammud, millega tuleb aktiivselt edasi tegeleda,“ lausus Aas.