Raigo Pajula

Gropius

10 miljoni dollari skandaal sündis väidetavalt tänu Tiit Vähi soovile poliitiliselt areenilt kõrvaldada oma rivaal Siim Kallas. Kas teil on olnud Tiit Väiga kokkupuuteid ja kas olete sel teemal temaga vestelnud?

Ma ei tea “kelle soovil” puhkes skandaal. Et puhkes, on ometi hea. See ongi demokraatia: must pesu tiritakse välja. Mis siis, et mitte parimate kavatsustega. Aga tähtis on see, et sanitaarkontrolli hirmus hoiaksid kõik oma pesu puhta ja kapis kenasti virnas. Tit Vähiga ei ole peale rahareformi kokku puutunud.

Axel

kui palju te raamatus eesti panga telgitagustest enda teada jätsite? Ja miks? kas kogu tõde kunagi päevavalgele tuleb?

Esiteks ma pole olnud kunagi mingi mõjuvõimus keskpanga hall kardinal. Kirjutan raamatuski, et väga palju asju sain sagedasti teada kas ajalehest või hiljem kohtusaalis. Ega selle raamatu eesmärk polnudki mingid “paljastused”. Ehkki jah, seal on asju, millest pole varem eriti räägitud kusagil. Uskuge või mitte, aga autor püüdis näidata, kuidas meie riigis tähtsaid otsuseid tehakse, kui juhuslikud on sageli nende tegemise motiivid ja kui juhuslikud võivad olla need inimesed, kellega neid asju üldse aetakse. Et see mulle ei meeldi, paistab loodetavasti välja. Aga, jumala eest: autor ei tungi kellelegi seal kallale. Seda enam, et olin ka ise selle sousti sees. Mis tähedab, et kaasvastutav. Ma lihtsalt ei tahaks, et meie riigis asjaajamine sel kombel ja sellel tasemel edasi läheks. Tahaksin rahulikult magada. Kogu tõde – mis see on? Ma ei tea. Aga ma arvan, et lõplik tõde ei selgu mitte kunagi.

1 mees

Tere,

Ole hea, räägi veel mõni unenägu keskpangast, mõni selline, mida Sa raamatusse ei pannud.

Viimasel jal ma ei näe üldse und enam. Magan unerohuga. Aga raha unes nägemine tähendavat õnnetust ju? Ma üritan raha ilmsi näha ja oma rahakotis.

Kas Sa kahetsed praegusel hetkel, et õigel ajal poliitikasse ei läinud, kui Sind kutsuti? Kuigi tol ajal oleksid rahaliselt tunduvalt kaotanud, oleksid praegu ehk riigikogus...

Või teistpidi - oled paljunäinud, -kuulnud ja -õppinud mees, miks Sa praegu poliitikasse ei lähe?

Küsimus on, kes kutsub ja kellega koos. Olen alati seda meelt olnud, et valimas on vaja käia ja oma hääl kellelegi anda. Vastasel korral puudub moraalne õigus valitsejaid hiljem üldse kritiseerida. Olen seda ka oma lastele õpetanud. Nüüd pole aga paaril korral üldse enam valimas käinud, kuna ei tea enam, keda valida. Tunnen liiga hästi praktiliselt kõiki meile paremat tulevikku, korda või mida vaid lubavaid tegijaid ja ei usu eriti nende lubajate siirusesse. Valiksin meelsasti mingeid kindlaid aateid ja põhimõtteid esindavat erakonda, aga niisuguseid pole tänaseks enam ühtegi järele jäänud. Kirjutan raamatuski, et olen olnud Isamaaliidu valija nende asutamisest peale. Olen neile hääle andnud sageli hambad ristis, hoolimata lamentidest või äpardustest: olen hääletanud rahvuslikke aateid. No aga viimane Isamaaliidu ümber koondatud kolmevalitsus lasi needki allavett. Tean, et mittevalida on vale. Aga siin on appi tulnud meie riik ise: ilma ammu tühistatud Nõukogude sissekirjutuseta teid valima ei lasta. Euroreferendumil oleksin saanud küll hääletada välismaal Eesti konsulaaresinduses, aga Õismäel, kus ajutiselt paiknen, sellist ei ole veel avatud.

Kas Sa tahaksid praegu midagi enda karjääris keskpangas midagi muuta? Mida?

Ma tõesti ei tea. Olen sellele palju mõelnud. Ka juba siis, kui ma selle möllu keskel olin. Ehkki aimasin halba, näis kõik kuidagi paratamatu. Siis lõingi mingil hetkel käega ja mõtlesin, et küll jumal juhatab. Õigemini, meeskonnas tundus, et mis ka ei juhtuks, on su kõrval ikka keegi, kes toetab. See andis tegutsemisjulguse. Viimast olen pidanud peamiseks mistahes eesmärgi saavutamisel. Ilma selleta ei oskaks. Praegu ei oskagi, kuna ei tea enam, kellele toetuda võiks. Mõnikord näib, nagu ma oleks olnudki ainuke loll, kes usub seda, mida teeb ja teeb seda, millese usub. Kunagi pidasin ennast veel heaks inimeste tundjaks.

Leo

Kes kandis 10 miljoni tehingust tekkinud kahjud? Kas PEP või Eesti Pank.

Minu teada kandis kahju PEP, kes pidi äravarastatud raha Eesti Pangale viimse kui sendini tagastama, kuna see oli keskpangalt justnagu laenatud. Ta on tänaseks seda ka teinud. Nii tegime koos sitsiillasega tünga hoopis rootsidele!JJ

Artur

Milline võiks olla raamatu avaldamise honorar ja kelle initsiatiivil antud teos sündis?

Raamatu honorar võiks minu poolest tõesti olla samas suurusjärgus Valge Maja interni Lewinsky mälestusraamatu omaga küll, kirjeldame ju mõlemad sarnaseid sündmusi, kus aktiivsemaks pooleks on olnud president. Paraku on Ameerikas presidendi niisugune tegevus sensatsiooniline ja miljoneid lugejaid köitev. Eestis on see tavaline ja ei ärata laiemat lugejahuvi. Aga see selleks… Initsiatiiv tuli antud juhul kirjastuselt, kuna olin mälestusnupukesi varemgi treinud ja neid EPL-is avaldanud. Eks ilmselt ikka sellepärast nad pöördusidki minu poole. Honorar on tavalise autorilepingu tariifidega, saadav rahaline tulu ei kompenseeri kindlasti neid pahandusi, mida ärasolvatud “kutsutud ja seatud” autorile võivad tekitada. Aga ma püüdsin kirjutamise ajal sellele mitte mõelda.

Q

kudas see "mälu" nüüd äkki tagasi tuli? Kohtuprotsessi ajal oli sellega probleeme. Või kui palju maksti, et siis suu kinni hoidsite?

Ma imestan, kuskohast see “mäluka” jutt üldse võetud on. Ma tõesti paljusid asju enam dateerida tagantjärele ei oska, mõnesid nimesid ei mäleta, mõnede sündmuste õiget järjestust ka. Aga väga hästi mäletan sündmustega kaasnenud emotsiooni ja muljet. Samuti seda, et ma ei ole varas. Faktoloogia täpsustamisel anti mulle kirjastuse poolt abiks inimene, kes sellega just tegeleski. Nii sain tänu temale enda jaokski palju asju täpsemalt paika.

Küsija suu

Teie kui juristi käest, kes kohtutoimikutega teatud põhjusel nii isiklikult kui advokaadi abil väga hästi tuttav, küsin : kui Teie ja Kallase käitumises kuriteokoosseis 10 miljoni asjas puudus, nagu kohtud on öelnud, siis palun öelge selgelt oma arvamus : kuidas on selle inimese nimi, kelle käitumises kuriteokoosseis seoses selle sama 10 miljoni asjaga on?

Saate ilmselt väga hästi aru, et niisugusele küsimusele ei ole kellelgi teisel peale õigusemõistjate õigust vastata, isegi, kui selline vastus olemas oleks. “Koosseis” on raudkindlalt neil, kes selle raha ära varastasid. Aga neid pole siin keegi otsinudki, kuna nad ei asu Eestis ja mis olulisem: ei osale ka Eesti poliitikas. Olen raamatus analüüsinud üldteada ja tõendatud fakte ning teinud neist loogilisi järeldusi. Kui neile mõni nomenklatuurne jurist soovib mingi “koosseisu” komponeerida, siis saame näha. Enamjaolt loendasin seal rumalust, kergemeelsust ja naiivsust. Kas neis midagi kuritegelikku on, ei malda öelda. Valitavatel ametikohtadel töötavatele tegelastele on demokraatlikus ühiskonnas peamine karistus see, et neid enam ei valita seniseid asju ajama. Selles mõttes on Eesti üks maailma liberaalsemaid riike.

Kui Te ei taha vastata, öelge seda selgesti näiteks nii : ma ei taha sellele küsimusele vastata. Aga ärge ainult vastates keerutama hakake !

Sellele küsimusele soovin vastata – näete ise, et kõigile raamatusse puutuvatele küsimustele andsin vastuse.

Nice question

Kes juhib-juhivad Eesti Panka, Majandusministeeriumi, vabariigi valitsust?

Kas juudid, "müürsepad", venelased, kgb, mi-6, cia, isamaaliit või vabad eesti riigi kodanikud?

Võib olla nad kõik vähemal või enamal määral, kui elektoraat on neile selle usaldanud.

Gko

Kas EVEA panga vene võlakirjade nullväärtusele hindamisega keerati omal ajal vint üle?

Ei ole kompetentne vastama.

Kellamees

Kui te olite ainult nn. "koristaja", siis miks poisid teile vääriliselt ei tasunud? Millest neil selline karistamatuse tunne?

Ilmselt kuidas töö, nõnda palk.

Hm

Kuidas on meditsiiniline üldsus reageerinud nii imelisse mälu taastumisse?

Olete juba ka sõlminud lepingu ajukirurgidega, et nad võivad peale teie surma aju viilutada ja formaliini sisse paigutada?

Meditsiinilise üldsuse jaoks ei ole kloppida saanud pööningu hilisemas pikema aja vältel toimuvas iseeneslikus korrastumises midagi uut, mistõttu huvi patsiendi tervise vastu on tavapärasel tasemel – mis ei erine huvist kelletahes teise patsiendi tervise vastu Eestis. Milline see on, võib igapäevaselt lugeda ajalehtedest.

Huviline

Lugupeetud Urmas Kaju! Teile küsimuste esitamine on ainulaadne võimalus ja kasutan seda meeleldi!

1. Kas olete und näinud mehest või struktuurist eestis, kellel oli/on personaalne ligipääs ja õigus VEBis külmutatud kontodelt miljonite dollarite liigutamiseks e. sulatamiseks?

Minu teada niisugust meest ega struktuuri siinpool Narva jõge ei ole. Seetõttu ei tea ka und näha.

2. Kuhu haitusid VEBi kliiringurublad?

Kui ma seda teaksin, oleksin ilmselt kas väga jõukas või väga surnud mees. Whatever.

2. Öelge palun missuguses hukkunud pangas on töötanud Eesti suurimad finantsaferistid

Selline edetabel puudub. Kuna selleks, et kedagi “aferistiks” nimetada, peaks politsei ja kohus mingi taolise nimetuse omistamist põhistava seisukoha võtma. Tänase päeva seisuga on Eesti “finantsaferist nr.1” Maapanga endine perenaine Malle Eenmaa, kes tegi seda, mida talle Estonia puiestikust õpetati ja pärast selle eest ka masside rõõmuks vangi pandi.

Naic

miks lasti põhja Innovatsioonipank?

Kust tekib tolm? Kuhu kaob raha?

Paranoid

Kas voiksite lahemalt raakida vabamuurlaste mojust Eesti Pangas. Vabamuurlaste sumbol 50-ne kroonisel vihjab kindlalt olemasolevatele sidemetele.

Vabamüürlaste käes on ka kõik suuremad ajalehed, kaasa arvatud Eesti Päevaleht. Ainuke sõltumatu väljaanne on KesKus. Ja raudkindlalt ei ole ühtegi võõrast ligi lastud ka Kesknädalale.

Patser

Kas olete olnud oma elu pärast ka mures? Vene komöödias "Briljantkäsi" oli hea kild:" Kak skazal odin moi znakomõi, (pokoinik), ja znal slishkom mnogo.

Ei ole. Need mõned asjad, mida tean, on ammuilma üle trumbatud. Võib isegi öelda, et saanud normiks.

Jfk

Kas ültse kunagi on võimalik tõde päevavalgele ja raha tagasi tuua?

Tänan.

Absoluutset tõde teab ainult jumal. Aga SEDA raha oleksime võinud arvatavalt küll tagasi saada, kui sellega kohe oleks tegelema hakatud. Praegu tundub mulle, et mistahes kujul rahvusvahelise nõude esitamise korral tolle Shveitsi panga vastu, kelle kontolt see raha pihta pandi, leiavad tolle palgatud advokaadid kümneid kaalukaid argumente, mis kinnitavad, et selle panga süü on ebaselge. Eestlased ju ise on arvanud, et nad ise varastasid. Need argumendid on vaevarikka pikaajalise uurimistööga kogunud kaheksasse toimikusse meie oma keskkriminaalpolitsei ja meie oma raha eest. Sellele juhtis lugupeetud kohtu tähelepanu omaaegse miljoniprotsessi ajal ka minu advokaat Simon Levin. Seega on Eesti maksumaksjad maksnud kinni võimaliku süüdlasepanga advokaadi kodutöö. Shveitslased hingasid muidugi kergendatult, kui siin see mäsu lahti läks. Nad said kohe aru, et nende vastu korraliku kahjutasunõude esitamiseni, veel vähem selle rahuldamiseni asi kunagi ei jõua.

teine huviline

Venemaa Välismajanduspangas 1992.a. külmutatud Eesti ettevõtete rahast rohkem kui 650 miljoni krooni ulatuses on praeguseks eriti saladuslikel asjaoludel kadunud.

Härra Urmas Kaju, öelge kas tegu afääriga mis ei kannata päevavalgust? Jah/Ei

Ei.

Mp

kaks küsimust :

1. Kuidas sai V.Kraft tagasi EP presidendiks ?

Krafti valis keskpanga presidendiks Eesti Panga Nõukogu pärast seda, kui juba valitud Vello Venselis paljastati ohtlik ja sügavalt konspireerunud KGB agent. Paljastus võttis Venselilt tervise ja ta loobus ametist, kuhu ta juba valitud oli. Ma olen kogu aeg oodanud, et meie muidu nii uuriv ajakirjandus seda ebasündsat episoodi oleks ka kuidagi lähemalt valgustanud. Praegu jääb vähemalt minu silmis inetu kahtlusevari selle luulu argumendiks puhumise kohta nende peale, kellele juba ära valitud Vensel ei sobinud. Või kui soovite, kellele Kraft sobis. Mina Krafti asemel oleks ise huvitatud selle hämara episoodi klaarimisest. Muidu määrib see teda ennastki ju.

2. Kas Maapanga lasi põhja M. Eenmaa või tehti seda Eesti Panga mahitusel tankistide abil ?

Ei tea. Aga teadaoleva põhjal näib, et panga keerasid kihva Eenmaa alluvad “noored kuumad Eesti poisid” oma mahhinatsioonidega. Tekkinud raskused olid siiski juba varasema pikemaajalise ebaõnnestunud äripoliitika tulemus. Need imeoperatsioonid võeti pigem ette meeleheitlikus olukorras juba kuidagi vee peal püsimiseks. Eesti Pank mingeid mahhinatsioone ega tankiste ei mahitanud. Küll aga tehti Maapanga nutuse bilansi kohendamiseks keemiat Ameerika Viljaabi Fondiga, millist nõu panga perenaine tõepoolest keskpangast, rahandusministrilt ja põllumajandusminsitrilt in corpore sai. Loomulikult pole selle kohta mingeid protokolle ega muid dokumente. Lõppastmes just selle eest Malle Eenmaa korruptandina vangi pandigi. Kõrged ametiisikud, kelle üks sõnagi oleks võinud seda takistada, pidasid vajalikuks vait olla.

Mida arvate ütelusest, et igal oinal on oma mihklipäev? Kas usute, et tôelistele sulidele, kes selle asja taga olid, koidab kah mingil hetkel oma nn mihklipäev? Tänan.

Ei usu. See “Mihklipäev” kõlab uues folklooris nagu viide meile Ameerika elektrit toonud Mihkel “NRG” Pärnojale. Mihklipäeva plaanis meile hoopis kolmikliidu valitsus. Kes siin oinad olid, selle nimetamine tooks kaasa repressioonid või tsviilhagi.

Lihtne eesti inimene

1. Milline pool teie raamatus domineerib - kas ilukirjanduslik (a la M.Veller) voi reaalsetel faktidel pöhinev?

2. Milline on teie prognoos sellele, mis peale raamatu avaldamist järgneb? Pakun ka vastusevariandid: a) lugu summutatakse, teid naeruvääristatakse ja raamatusündmused tembeldatakse väljamöeldisteks b) toob kaasa uue uurimise, meediakampaania ja tollaste tehingutega seotud isikute taandumise poliitiliselt areenilt, juhtivatelt ametikohtadelt avalikkuse survel.

3. Millega teenite oma leiba käesoleval ajal?

4. Kirjeldage ka mönda positiivset seika Eesti Panga elust ajal, mil seal töötasite.

Tänan Teid!.

1.Milline pool teie arvates domineerib, võite ise otsustada, kui raamatut loete. Autor ei ole kirjanik ja selliseks ka ei pretendeeri. Panin kirja reaalselt kogetu põhjal jäänud mälestused. Lisasin muidugi ka omapoolse analüüsi ja hinnangu. Mis zhanris? Ei tea. Aga välja mõelnud seal midagi pole – kui sellele otsesõnu pole viidatud.

2.Prognoosimine ja kriitika ei ole kirjutaja mure. Raamatu sisu kriitika oleks tegelikult ju kirjeldatud sündmuste ja persoonide kriitika, mida võib lugeda positiivseks vastuvõtuks. Teine asi on autori kirjaoskus: ma ei ole kirjanik, vaid lihtsalt keskmiselt kirjaoskaja tavaline inimene, kellel oma arust on midagi öelda. Kui hästi-halvasti see on välja kukkunud, seegi on teiste otsustada. Kõige enam kurvastaks mind see, kui asutaks arutama, missugune kaabakas autor on ja ei loetaks seda, mida ta on üles kirjutanud. Kes raamatut viitsib lugeda, peaks nägema, et autor ei ole sealgi kellestki kaabakat püüdnud teha. Vahetute muljete ja olukirjelduse kõrval püüdsin maalida mingit üldisemat pilti sellest, kuidas, millistel asjaoludel ja millise eelinfo põhjal riigi ühes tähtsamas võimukeskuses keskpangas otsuseid vastu võetakse. Või vähemalt võeti. Tunnistan, et mulle see maalitud pilt omalegi ei meeldi. Eriti tundub nii tagasivaates. Vähesed kokkupuuted ja kuuldu annavad põhjust arvata, et nii see käis ja käib tänaseni igal pool meie riigis. Mis teeb murelikuks.

3. Pärast pangast lahkumist olen töötanud oma käe peal kirjaoskaja juristina, tehes tellimustöid erinevatele klientidele. Asutasin algul selleks ka osaühingu, aga et olen seal ainus töötegija, siis lihtsalt ei jõua kõike üksinda. Kellele ja mida olen teinud kirjeldada tähendaks minu klientide õigustatud privaatsuse rikkumist. Momendil olengi “üleminekuperioodis” – otsin uusi väljakutseid ja mõtlen, kas ja mida edaspidi teha. Kohati on olukord ja väljavaated üpris keerulised, aga ma ei hakkaks siin madrusena särki rinna ees lõhki tõmbama. Lühidalt: väga palju minu elus seni tähtsaid asju ja olulisi suhteid on tulnud ümber hinnata. Kahjuks ei ole võimalik jäädagi tegelema lõputu eneseanalüüsiga ja vaagida aina suhteid seni lähedaste inimestega. Lõputuid mõtisklusi ja filosofeerimist ei taga püsiv tulu linnalähedasest mõisast või riigikogu liikme tasu maksumaksjate teopäevadelt. Praegu vaatan taas terava pilguga ringi, millega võiks selles riigis endale ja ühiskonnale kasulik olla. Ja kuidas näha ära uue kevade saabumine.

4. Neid seiku olen ridamisi kirjeldanud oma raamatus. Need on enamasti heldinud mälestused keskpanga beebipõlvest: ehkki seotud äpardustega, aga ikka kuidagi armsad. Kui need lugejale niisugustena ei tundu, siis on autor vilets kirjamees.

Teele

Segastel asjaoludel 10 milj. haitumine ja asjaosaliste karistamatus sunnib küsima alljärgnevaid küsimusi.

Kas Teie meelest on põhjust Eestist kui korrupeerunud riigist kõnelda ja kus esineb korruptsiooni enam, kas omavalitsuste või kõrgemate riigiametnike tasandil? Kui suur on tõenäosus, et allilmal on väljund Eesti majanduspoliitika mõjutamiseks?

Väikeriikides olla korruptsioonioht üldse suurem kui mujal. Kui riik ja rahvas on pisikesed, siis seda õhukesem on nende poliitiline eliit. Ühiskond hakkab tiigistuma. Seepärast on Eesti jaoks loodetavalt väga tervistav ühinemine suurema sootsiumi Euroopa Liiduga. Ehkki neilgi seal jama jama otsa. Aga kõige lollim meie jaoks oleks oma ahju taha kükitama jääda oma naba imetlema. Integratsioonile eestivenelastega annaks hea tõuke sada tuhat alzheerlast-kurdi-senegallast, kes meile peagi siia appi saabuvad.

Tiit

Austatud Urmas Kaju,

kas pole mitte õige arvata, et Venemaal on veel võimalus kaevata Eesti näiteks Rahvusvahelisse Kohtusse seoses rublamüügiga ? Vaevalt idanaaber unustab seda kaarti kasutada.

Surmkindel saab olla ainult see, et keegi meist ei ela vähemalt siin maailmas igavesti. Sestap ma ainult oletan: kui selline võimalus oleks olnud, siis oleks Venemaa seda juba ammu teinud. Ehkki mul küll praegu ei torka pähe ainsatki õiguslikku alust, mis niisugust sõnamurdlikkust võimaldaks mingis rahvusvahelises instantsis arutada, siis isegi, kui selline alus oleks olemas, näib mulle, et naabreid rahuldabki enam just selle ammuse huligaansuse lõpuni selgitamatus: ajalukku jääb lihtsalt üks fakt, et Eesti riigi juhid on nende sõlmitud lepinguga võetud kohustusi murdnud, märksõnad Kaukaasia (loe terroristid!), finantsdiversioon, riiklik salakaubandus naabri territooriumil jne. Jne. Kas ja milline otsene materiaalne kahju tekitati sellega, jääb selgitamata. Alles jääb aga sõnamurdlikkuse fakt ja riiklikult toetatud illegaalne rahaoperatsioon. Seda momenti ma pidasingi silmas, kui juhtidele selle tehingu kasumlikkust hindasin. Aga nõunik ei olegi ju otsustaja, milliseks ma ei pürginudki. Ju siis Kallas ja Teimann leidsid, et see mõni miljon dollarit kaalusid võimaliku moraalse kahju üles. Ja võetud risk tasuski ennast kellelegi vähemalt ära: paar tuhat pensionäri said mõned kuud pensioni, AS Maag teenis hästi, võib olla veel mõni – ja Toompead ei hõivanudki USA Delta Force a la Grenada või Kallast ei kuulutatud rahvusvaheliseks paariaks nagu Panama narkodiktaatorit Noriegat. Hoopis kutsutakse kuuldavasti eurovolinikuks.

Onu Stjoopa

1. Kuidas arvate, kas tänane Eesti Pank on parem kui see, millest oma raamatus kirjutate? Kas olete pettunud tänases või eilses Eesti Pangas?

2. Millal lõpetatakse Eestis selle kümne miljoni tagaotsimine? Advokaadid on juba piisavalt teeninud. Kas Te ei karda, et ka Teie raamat loob viljaka pinnase igasugustele mõttetutele vandenõuteooriate loojatele?

3. Kas ühinete arvamusega, et Eesti Pank on olnud üks kõige edukamaid siirderiikide keskpankasid? Kas meil on midagi kahetseda?

1.Tänane Eesti Pank on kindlasti parem kui eilne. Ja eilne parem kui üleeilne. Ma ei ole üldse pettunud Eesti Pangas. Ma loodan, et minu raamatust seda kusagilt välja lugeda ei saa. Kriitiline olen küll jah. Aga olin seda juba siis, kui seal ametis veel olin. Teine asi (mõtlen seda siiralt kui “algasukas” ja mitte pahatahtlikkusega) on, et ammu pole Estonia puiestikust kuulnud mingeid innovatsioone ja julgeid/värskeid ideid, ühiskondlikke algatusi, programme. Sinna majja on ometi kogutud märkimisväärne ajupotentsiaal, salvestatud hinnalisi kogemusi ja seal töötab palju nutikaid inimesi. Oleks meie pisikesele riigile pillamine, kui see kasuliku rakenduseta lihtsalt stagneeruks. Eesti Pank on ka täna edukas. Mõtlen ainult, mis me temaga pärast euro tulekut peale hakkame ja mida valuutakomitee turustusosakonnana praegu toimiv keskpank ise enda olemasolu õigustusena pärast Jakobsonide-Koidulate pinsile saatmist välja käib?

2. Millal lõpetatakse Eestis selle kümne miljoni tagaotsimine? Advokaadid on juba piisavalt teeninud. Kas Te ei karda, et ka Teie raamat loob viljaka pinnase igasugustele mõttetutele vandenõuteooriate loojatele?

??? Väitsin, et minu arust pole seda raha siiani veel otsitudki. Vähemalt mitte Eestist. Kus seda ju ammu enam pole. Ja isikute kottimine lõppes õigeksmõistva kohtuotsusega veel möödunud sajandi lõpus. Selle järel tekkski piinlik paus – keegi pole süüdi, aga raha näed ikka kadunud. Õiged vargad ammu ei tea kus. Ja ka rahvusvaheline pangandusavalikkus ei võta meid pärast seda hädist koomuskit enam tõsiselt. Anti selge signaal: meilt võib varastada, eestlased lähevad siis omavahel karvupidi kokku ja vargaid ei püüa. Oma raamatus ma ühtegi vandenõuteooriat ei püstita. Seal on praktika puha. Ka unenäos.

3. Kas ühinete arvamusega, et Eesti Pank on olnud üks kõige edukamaid siirderiikide keskpankasid? Kas meil on midagi kahetseda?

Meelsasti ühineks, aga kelle arvamus see on? Kahetseda pole meil midagi, ainult julgemalt tuleks vaadata edasi, mitte pidada aina juubeleid ja teineteisele ordeneid,riste ja aurahasid rinda riputada. Kas või mis me selle võimsa Estonia puiestiku nurgal asuva kvartaliga pärast eurostumist peale hakkame? Hoonekompleks on tugev, kindel ja turvaline – võib olla maksaks sinna kusagilt üle kolida mõni vangla ja vanglasse näiteks muusikaakadeemia? Muusikaakadeemiasse võiks omakorda paigutada koondatud keskpankurid, kellele pärast krooni matmist võiks õpetada koorilaulu ja pasunamängu? Jääks ainult juhtimisvõimetega dirigendi leidmise vaev. No aga sellise dirigendi võib ka välismaalt tuua: mõelgem, kuiu kenasti on pannud jalgapalli mängima uimased eestlased islandlane Teitur ja flaam Arno!

Werner

Hr.Kaju.

Ehkki olete jurist, olete töötanud ka pangas.

Küsin:

Kas tänapäeval on võimalik kaotada raha NII, et sellest raha liikumisest mingit jälge ei jää?

Välismaa kogemustele tuginedes saadakse raha liikumist jälgida 100%...kui seda vaid soovitakse.

Ebaseaduslikud tehingud ei tule päevavalgele, kui keegi ei kaeba ja asja ei uurita.

Kui aga UURITAKSE, on raha liikumist alati võimalik jälitada?

Saan aru, et olete ka sellesuunalise vihje andnud, kui viitate asjaolule, et kohus ei olnud sedavõrd huvitatud raha tagasisaamisest, kuivõrd "kohalike" süüdlaste leidmisest.

Kui nii, siis kohus EI ESINDANUD RIIGI HUVE ja asi tuleb vaadata ümber koos kõikide sellest tulenevate järeldustega.

Küsin vaid seda: kas mul on õigus?

Panga sees, panka sisse ja tagasi, samuti pankade vahel liikuvast rahast jääb alati kindel dokumenteeritud jälg. Teisiti ei olegi võimalik, kuna raha liikumist panga osavõtul reglementeerivad väga täpsed krediidiasutuse siseeeskirjad. Et need eeskirjad olemas oleks, samuti et neid punktuaalselt järgitaks, seda kontrollivad rangelt selle panga audiitorid. Pank poeb ise kasvõi nahast välja, et neid eeskirju täita, sest selleks,et keegi selle pangaga üldse asju ajaks, s.t. tema kätte oma raha usaldaks, selleks on vaja vähemalt üks kord aastas saada audiitoritelt arvamus, et kõik on korras. Vahepealsel ajal üritab mistahes väiksemaidki kõrvalekadumisi ja puudusi avastada panga siseaudiitor, kes ei lähe sellest küll kuhugi kuulutama, vaid kannab ette krediidiasutuse tegevjuhtkonnale, et nad jooksvalt saaksid need likvideerida ja asjad korda teha. Sel põhjusel eelistavadki kriminaalid oma “rahaülekandeid” teha ilma pankade vahenduseta rahakohvrite vahetamise teel – nagu filmidestki näinud oleme. Et sellised ülekanded alati ülekandjatele ohutud ei ole, seda oleme ka näinud.

Saan aru, et te ei esitanud seda küsimust pelgalt teoreetilisest huvist. Avalikuks tehtud teabe alusel tean minagi, et ka kõnealuste kadunud dollarite teekond on küllalt täpselt kaardistatud: Eesti Panga väliskontolt ühes USA pangas PEP-i väliskontole sealsamas (laen), siis PEP-i väliskontolt kontraktis näidatud ühele Shveitsi panga väliskontole (investeering). Sellelt kontolt võtsid selle raha välja Paradiso S.A.L. volitatud isikud. Paraku esitamata selle raha tagastamist garanteerima pidanud kolmanda panga garantiid. Isegi aitäh ei öeldud. Miks ei esitanud ja kuidas nad selle raha ilma seda tingimust täitmata ikkagi kätte said, jääbki mulle arusaamatuks. Või ei olnudki PEP ülekandes sellist tingimust Shveitsi pangale esitatudki? Või kui esitati, siis miks teine pank seda ei täitnud? Vastust neile küsimustele ma minule lugeda antud kaheksast kohtutoimikust ei leidnud. Kui kusagil seal selle kohta mõni pisimärge või lehekene oligi, siis igal juhul ei olnud mahukas kriminaalasjas pühendatud sellele erilist tähelepanu. Uurijate jõupingutustest ja tähelepanust hõlmasid lõviosa koduste varaste Kaju ja Kallase isikud, millest andis tunnistust nende kohta kogutud mahukas materjal ja kirjavahetus, kõik uurijale jõukohaselt emakeeles. Meenub lugu mehest, kes pimedal uulitsal kaotatud rahakotti ainult tänavalaterna ümbert otsib – kuna sealt on hea valge otsida.

Mis osa on aabramil?

Kas võiksite rohkem rääkida Viru Aabrami osast selles äris? Kas see oli hea äriprojekt? Kas selliseid asju võib ka tänapäeval juhtuda?

Kui peate silmas hr. Abram Sheri, siis minu jaoks oli ta üks lugematutest välismaiste rahapaigutsvõimaluste pakkujatest, kellega mul presidendi korraldusel tuli lühikese aja jooksul kohtuda. Ma ei olnud teda varem kunagi näinud, nimegi polnud kuulnud. Aga mulle näis, et president teda tunneb ja usaldab, kuna just tolle härra esitatud,lugematutest teistest samasugustest mitte millegi poolest esile tõusnud võimalusi tuli erilise tähelepanuga uurida. Milleks muidu komandeeriti mind korduvalt Sheriga küll Soome, küll Shveitsi. Et lävimisel mingeid tema eriteadmisi või iseärasusi mulle silma ei hakanud, siis mõtlesin, et ilmselt teab president midagi niisugust, mida nõunik ei tea. Nii mõnigi osav finantsist võib ju pealiskaudsel suhtlemisel jätta silmapaistmatu ja isegi keskpärase mulje. Et “Ametiühingu” Siim oma nõunikul “Viru” Aabramiga lasi keerulisi rahvusvahelisi finantskombinatsioone põimida, seda lugesin kunagi hiljem alles ajalehtedest, kui pauk oli juba käinud. Ma siiski arvan, et president teadis väga hästi Eesti Panga finantsagendiks tõstetud Sheri isikut, ainult loll nõunik ei teadnud. Presidendti usaldasin täielikult ja tema laualt või kabinetist saadut ise üle kontrollima kunagi ei pidanud vajalikuks ja õigekski.

“Äriprojektiks” on seda Shveitsi lugu raske nimetada, seal ilmselt midagi sellist taga ei olnudki. Raha varastati ära staadiumis, kus meie (vähemalt mina) üritasime alles selgitada, kas ja mis selle kõrgkasumliku pakkumise taga võib olla. Arvasime (arvasin), et 10 miljonile dollarile konto avamine on ohutu, kuna ilma AAA-panga garantii esitamiseta on see raha “kinni”. Meie (minu…) ettekujutuse järgi pidanuks ühes garantiiga välja ilmuga lõpuks ka isik (isikud), kes kõrgkasumlikku pakkumist esindab. Tagantjärele näib, et sulide plaan ja eesmärk oligi nimetatud summa sellele ustava panga kontole tekitamine – selle raha sealt välja õngitsemise skeem oli neil juba ammu enne olemas ja välja töötatud. Seega siis kooliraha? Selle raha eest (140 milj. kr.) oleks saanud ehitada 4-5 kasaegset koolimaja kirjaoskamatuse likvideerimiseks Eesti tippametnike seas!

kysimus

Kas vastab tõele, et Tartu Kommertspank lasti meelega põhja, et luua Hansapank? Mis roll oli Taalil selles?

Ei tea sellest midagi. Tean niipalju, et Tartu panga “lasid põhja” paar riskantset investeeringut ja kergemeelset ebaõnnestunud suurtehingutele antud garantiid. Puudub kvalifikatsioon teha selliseid üldistusi, ent empiirilisel vaatlusel näib küll, et TKP vaid lõpetas selle rahareformile järgnenud panku laastanud epideemia ohvrite rea. Kiiresti pidid lõpetama need pangad, kes õigeaegselt ei jaganud ära rahanduskliima järsku karmistumist rahareformi järel. Pehme raha asemele tuli kõva kroon, vääringu vahetuskurss jäi järsult paigale ning sinna ta ka jäi: 1 DEM=8 EEK. Siseriiklik inflatsioon pidurdus samuti kiiresti. Kes neile muutustele ei suutnud kiirelt reageerida ning oma strateegiaid umber korraldada, need sattusid üpris kiiresti raskustesse ja õige pea ka pidid lõpetama. Paljuski samad olid põhjused, mis Tartu krediidiasutuse seni kindlana näinud alust kiiresti õõnestasid ja lõpuks ka selle panga kukutasid. Tegelikult ei saa kõike ajada panga süüks. Pank elab oma klientide toel. Ja kliendid orienteerusid veelgi halvemini järsult muutunud rahanduskliimas. Kliendtide majandusraskused kanduvad varem või hiljem üle ka tema raha hoidvale pangale. Laenud ei tule tagasi, investeeringud ebaõnnestuvad, vääratele äriotsustele antud pangagarantiid avanevad ja pank maksab need oma klientide ebaõnnestumised kinni. Seega konspiratsiooniteooriatesse ma sellegi panga puhul ei usu, ehkki paljud kurvalt lõpetama pidanud pankurid neid meelsasti levitavad.

Jaan

Olete nõus, et rublade müük Mart Laari heakskiidul oli võõrasse riiki katteta raha käibelelaskmine, ehk nagu valeraha käibelelaskmine Jah/Ei

Jah ja ei. Kuna Kaukaasiasse müüdud pangatähtedest oli Venemaa keskpank selleks ajaks suures osas jõudnud asendada uute, teistsugustega. Pigem oli tegemist rohkem ebaväärika käitumisega, nagu supi sisse sülitamine – mis ju suuremat materiaalset kahju ei põhjusta, ometi seda ei peeta sobivaks ja selliseid inimesi enam seltskonda ei kutsuta ja räägitakse taga.

Mina

mis ajast sul vuntsid on? kas oled kihla vedanud ja mille peale, et ajad maha?

Vuntsid on sellest ajast, kui nad kasvama hakkasid. Maha ajasin ühel suvel aastaid tagasi, aga lapsed ei tundnud mind enam ära ja hakkasid võõrast onu nähes mossitama. Kasvatasin siis kähku uued.

Küsimus nr.1

Miks Teie arvates tapeti Põhja-Eesti Panga infojuht???

Ei tea.

Lp. Hr.Urmas Kaju

Tunnustus Teile suurepärase raamatu eest ! Nii faktuur kui ka tonaalsus vastab täielikult EW-s

toimuvale. Küsiksin:

1. Mil määral vastab tegelikkusele rahva hulgas levinud arvamus, et Eesti Pank on sisuliselt Hansapanga filiaal ?

2. Millega on seletatav Hansapanga fenomenaalne võimekus produtseerida hulgaliselt nn. üleöömulti- miljonääre ( Mõisad, Tammjärv, Laak, Saame, Meerits

jne. ) ?

1. Ei ole sellest kuulnud, ju ma siis ei ole rahvas. Pigem olen kuulnud varasema Ühispanga ja keskpanga presidendi soojadest suhetest. Millele see oletus rajatud oli ei tea öelda. Tollane ÜP juht Ain Hanschmidt moosis osavalt ju kõiki meie pisiriigi vähevapraid ja omaarust ilusaid avalikke tippametnikke. Eks siis ka keskpanga presidenti esmajärjekorras.

2. Majandusliku edukusega. Miskipärast on meil vähe esiletõstetud, et Hansapank on üks vähesedi segastel aegadel alustanud krediidiasutustest, kelle majanduslik edu on algusest peale rajanenud puhtpanganduslikule tegevusele. Samal ajal kui kõik alustajad on kunagi möllanud kinnisvaraäris, erastamises, valuutavahetuses ja kus veel.

Jüri

Lp. Urmas Kaju

Teie kogemused panganduses ja tähenduslikud unenäod võimaldavad kindlasti vastata küsimusele:

milline tänastest Eestis tegutsevatest pankadest läheb järgmisena hingusele?

Järgmisena läheb senisel kujul hingusele Eesti Pank: pärast Euroopa rahaliiduga ühinemist ja krooni asendamist euroga.

Aadu

miks enam EPL OL-s kommenteerimas ei käi?

Kirjutasin suvel seda raamatut ja seniks asendas salvavat ja mürgist Mr. Nice Slim Shady – no see vend oli juba täielik mölakas. Mis temast saab, otsustatakse lähiajal.

Küsimus 1

Kas analoogne tehing oleks toimunud, kui summa suuruseks oleks olnud näiteks 1 milj.$

See on küsimus otsustajatele: Kallasele ja Kraftile. Või küsimus eeslile: kui suur porgand teda liikuma paneb.

Küsimus 2

Kas sellel ajal oleks olnud mingisugunegi jõud, kes oleks antud tehingu võinud peatada?

On olemas terve teadus (suitsidoloogia), mis on püüdnud leida vastest, kuidas peletada peletada enesetapjatelt need mõtted, mis teda tõukavad astuma seda kohutavat sammu. Sajanditepikkune uurimistöö ei ole kindlat retsepti andnud: enesetapjat ei peata miski.


Kolmapäevast on müügil Eesti Päevalehe välja antud Eesti Panga kauaaegse juristi Kaju mälestusraamat „Eesti Pank: persoonid ja saladused”.

Esimest korda Eestis kirjutab olulistele otsustele lähedal seisnud isik väga avameelselt poliitiliste sündmuste tagamaadest ning tuntud poliitilistest persoonidest.

Paljudele poliitikutele on see raamat väga valus.

Katkend raamatust „Eesti Pank: persoonid ja saladused”:

Eesti Panga asutamisest tean sedavõrd, et ehkki olen juba sündinud Eesti Pangas 1956.aastal (Sakala tänava sünnitusmaja, nüüd Eesti Panga üks büroohoonetest), ometi olin arvult alles viies sinna värvatud töötaja.

Paraku on need enamjaolt “hallipäise seniilse veterani” katkendlikud ja aastate järel üha kaunimaks või vastupidi jubedamaks vanainimese mälus vormunud mälestused. Et ma keskpangast ei taibanud mäe peale (Toompeale-toim.) üle kolida, vaid hoopis uulitsale, siis ei ole ma alates möödunud sajandi lõpust Eesti Pangaga enam seotud. Muidugi, tema emiteeritud krooni kasutan praegugi meelsasti ja kuuma armastusega.

Alul mainitud põhjustel puudub mul vajadus nüüd siin oma kangelaslikust rollist midagi kokku jahvatada, nagu mitmed endistest kolleegidest, kes tänaseks poliitilisse sfääri suundunud. Mida aeg edasi, seda heroilisemaks muutuvad nende kunagiste keskpanga hälli lähedale sattunud tegelaste meenutused. Miskipärast lähevad sellega kas teadlikult või ebateadlikult kaasa meie ajalugu kirjalikult või filmilindile talletavad kroonikud. Ma ei usu, et see tuleneb pahatahtlikkusest. See on lihtsalt nagu Novgorodi veetše: peale ja meelde jäävad ikka need, kes kisavad kõvemini.

Urmas Kaju CV:

sünd. 12.11. 1956. a. Tallinnas

Haridus: kõrgem

1976-1980 Tartu ülikool, dipl. jurist

1965-1976 Tallinna 7. keskkool

Koolitus:

2000 AS Diplomaat – Uue TMS koolitusseminar

1994 Austrian Bankers’ Club – Finantsturud ja -instrumendid

1991 Taani tööministeerium – ELi õigusruumi eripärad

Keeled: eesti keel (emakeel), vene keel (4/5:suhtlemine, lugemine, üld- ja juriidiliste dok. koostamine), inglise keel (5/5: suhtlemine, lugemine, üld- ja juriidiliste dok. koostamine), soome keel (4/5: suhtlemine, lugemine).

Töökogemus:

2000 - UK Asset-Konsultatsioonid OÜ, juhatuse esimees

1990 - 1999 Eesti Pank: õigusnõunik, presidendi nõunik, juhatuse liige, õigusosakonna juhataja

1989 - 1990 ENSV ülemnõukogu presiidiumi õigusosakonna juhataja

rahareformi komitee - Eesti 1992.a. rahareformi töögrupi ekspert

1987 ENSV prokuratuur, Tallinna aseprokurör

1984-1986 ENSV prokuratuur, osakonna prokurör, vanemprokurör

1981-1984 ENSV Harju rajooni prokuratuur, abiprokurör

Perekond: abielus, 3 last