Ajalehed Foto: Arno Mikkor, Eesti Päevaleht

-Kas olete täheldanud mingeid arenguid viimase aastaga, mis võisid sellise tõusu pressivabaduse tabelis põhjustada?

Ei, pigem tuleneb see andmete kogumise meetodist ja tõenäoliselt ka võrdlusest teiste riikide andmetega.

-Kuidas iseloomustada ajakirjanduse kui institutsiooni positsioon ühiskonnas ning kuidas see on viimase kümne aastaga muutunud?

Ajakirjanduse ärimudel on kriisis paljudes riikides. Samas, ühiskond vajab professionaalset informatsiooni töötlemist ja ei ole paremat „valvekoera” kui ühiskonna toimimist jälgiv analüüsivõimeline professionaalide grupp.

Kodanikuajakirjandus, foorumid ja muu taoline, on sellele lisaks. Seetõttu otsitakse praegu kõikjal võimalusi professionaalse ajakirjanduse säilitamiseks. Näiteks avalik-õigusliku funktsiooni laiendamise läbi.

-Milline seos on ajakirjandusvabadusel ja ajakirjanduse kvaliteedil?

Klassikaline vastus: vastutustunne ja professionaalne eetika on ajakirjandusvabaduse eeldus.

Praktikas on selleks, et ajakirjandusvabadust mitte kuritarvitada, vaja tõhusalt toimivaid kvaliteeti motiveerivaid mehhanisme. Näiteks omanikule peaks olema kasulik toota kvaliteetseid uudiseid. See jutt kõlab küll teoreetiline, aga lühidalt öeldes on võtmesõnaks motivatsioon ehk milleks on erinevad huvigrupid motiveeritud.

-Kui realistlik on sellise olukorra saabumine, kus „valge ajakirjandus” on marginaliseerunud ja „kollasema” tooniga väljaannetes kehtib küll täielik tegutsemis ja avaldamisvabadus, kuid keegi ei kasuta seda tõsisemate teemade kajastamiseks, kuna see ei paku lihtsalt avalikkusele huvi?

Nii-öelda valge ajakirjanduse, mis pole küll eriti hea eufemism, marginaliseerumine on ühiskonnale tõsine oht. Informatsiooni töötlus, saamaks teada, mis ühiskonnas toimub, on üha keerulisem ja nõuab üha enam professionaalsemat inimressurssi.

Meil võib olla juurdepääs väga erinevatelel andmebaasidele, aga sellest infohulgast kriitiliste küsimuste välja sõelumine on ressursimahukas. Seejärel tuleb leida neile vettpidavad vastused ja esitada need nii, et ka tavainimene tunneks selle vastu huvi ja saaks jutust aru.

Üle-Euroopalise uuringu MediaAct töögrupi seminaril avaldatud väga värskete tulemutse põhjal võib öelda, et tänapäeval näevad ajakirjanikud Euroopas ja sealhulgas ka Eestis peamise ohuna ajakirjandusele majandusolukorrast tulenevaid asjaolusid.