Rästik Reuters/Scanpix

Balti Herpetoloogia Ühingu liikme Kadri Võreli sõnul on pääsküla raba põliseks elupaigaks meie mõlemale looduskaitse alusele maole - nastikule ja rästikule, aga ka arusisalikule ning mitmele konnaliigile.

Rabas kasvavad tema sõnul ka haruldased käpalised ning raba idaosa läbivad kaitsealused allikad. Selline liigirikkus kultuurmaastikul kindlasti ei säili.

"Lisaks võtaks madude ümberasumine pikki aastaid ja nii jääksid roomajad ka tulevase golfiväljaku püsiasukateks. Konfliktid inimese ja roomaja vahel oleks tagatud," nentis Võrel.

„Tallinna linnavalitsus määrab madude „elutoas“ ehitustegevust alustades roomajad kindlasse surma. Uusi elupaiku otsivad maod hakkavad end asustama nõmmelaste koduaedades, kus nad varem või hiljem tapetakse“, arvas Eestimaa Loomakaitse Liidu juht ja Nõmme elanik Heiki Valner.

Loomakaitse Liidu hinnagul tuleb Pääsküla raba kaitse alla võtta. Seda on varem taotlenud veel mitmed kodanikeühendused. Tallinna linnavalitsus on seda soovi erinevaid põhjuseid leides eiranud.

Pääsküla raba kaitse alla võtmise põhjus on aktivistide hinnangul keskkonnakaitseline, kultuurilis-esteetiline, ja hariduslik väärtus.

Männiku liiviku servas paiknevad ohustatud Aiataguse ja Kasetuka allikad, rabas kasvab kaitsealune kummeli-võtmehein ja ainulehine sookäpp. Lisaks madudele pesitsevad rabas valgeselg-kirjurähn, kanakull ja väikepistrik.