Holokaustiohvrite mälestuspäev Kloogal Foto: Ilmar Saabas

70 aastat tagasi mõrvati Klooga koonduslaagris 2000 Leedu ja Läti juuti. Koonduslaagri kõrval asunud Relva-SSi väljaõppelaagris, kus olid 4000 värskelt Saksa relvajõududesse mobiliseeritud eestlast, puhkes samal ajal mäss.

Ajaloolase Meelis Maripuu sõnu pole täpselt teada, kas mäss toimus 19., 20. või 21. septembril. "Ja me ei saa tõendada, et mässu põhjuseks oleks olnud see, et juutidest kinnipeetavaid maha laskma hakati. /---/ Mälestustest jookseb läbi see liin, et inimesed ei tahtnud minna Saksamaale, vaid Punaarmeele vastu hakata."

Maripuu sõnul on kaudseid vihjeid, et eestlased oleksid tahtnud, et (laagri ülem - toim) Ahlemann oleks mõrva sekkunud. "Ja ma olen nõus, et see võis inimesi mõjutada. Kui üks noor inimene näeb, et seal on 2000 inimest ära põletatud, kahtlemata see on väga selline asi, mis… Väljaõppelaagris viibinud pidid ikkagi teadma, mis toimus, vahemaa hukkamiskoha ja väljaõppe laagri vahel on vast kilomeeter, ja see, kust neid juute ära viidi, oli nägemisulatuses."

Kas väljaõppelaagris olnud mehed hukkamises ei osalenud? "Hukkajad olid sakslased. Võimalik, et mingit osa väljaõppelaagri eestlasi kasutati julgestuseks ja valvamiseks, et nad nägid pealt seda. Aga kui sa näed sellist olukorda, siis sisimas võid ju vihane olla, aga ise tahaksid ellu jääda, sest kes ütleb, et kui sa vastu hakkad, et sind sinna samasse ritta ei panda."

Mis toimus Kloogal septembris 1944 tegelikult? Mitu koonduslaagrit Eestis oli? Kas Eestis oli levinud antisemitism? Loe pikemat intervjuud Meelis Maripuuga homses Eesti Päevalehes!