Tallinn, panoraam

„2015. aasta keskelt hakkaks eelnõu kohaselt Eestis kehtima kord, mille kohaselt peaks majutusettevõte registreerima külastaja kohe uues loodavas digitaalses andmekogus, mida politsei saab kasutada talle huvipakkuvate isikute kohta teabe saamiseks. Praegune paberist külastajakaartide käsitsi täitmise kord ei taga siseministeeriumi kinnitusel siseturvalisust,“ kirjutab tänane Õhtuleht .

Ühest küljest ei saa julgeoleku nimel tehtavaid samme kuidagi alahinnata, kuid teisalt meenutab selline registrisüsteem riikliku jõumonopoli käsutuses mõnd režiimi, millega Eestil ei meeldi end võrrelda.

Näiteks Venemaal tunnevad kohalikud võimud väga suurt huvi ka nende välismaalaste vastu, kes viibivad riigis väga lühidalt ning peavad vajalikuks nende registreerimist kohalikus migratsiooniteenistuses.

Venemaale ajutiselt sõitnud välismaalasel, kes viibib riigis üle 7 tööpäeva, tuleb oma viibimisest teavitada kohalikku migratsiooniameti üksust. Kui välismaalane peatub Venemaal olles hotellis, sanatooriumis või muus majutusasutuses, peab välismaalase Venemaal viibimisest kohalikku migratsiooniteenistuse üksust teavitama nimetatud majutusasutus. Sellisel juhul teavitatakse välismaalase viibimisest Venemaal ka juhul, kui isik viibib Venemaal alla 3 päeva.

Ka praegu on ju politseil võimalik soovi korral hotellidest välja küsida külaliste andmeid, sest praktiliselt ükski majutusasutus ei anna toavõtit ilma isikut tõendamata.

Võib ju öelda, et ausal inimesel ei ole politsei eest midagi varjata, kuid ei saa öelda, et selline registrisüsteem ei mõjuks privaatsust riivavalt.

Hea lugeja! Kas politseil peaks olema võimalus pidevalt jälgida, kes Eesti majutusasutustes viibib? Milliseid registreid võiks sisejulgeoleku nimel veel kaaluda?

Kõik teemakohased mõtted on oodatud aadressile online@epl.ee ja selle loo kommentaariumisse!