Foto: Martin Dremljuga

Reformierakonna rahastamisskandaali käilakuju Kalev Lillo pole küll suurema asi häältemagnet olnud, ent tubli parteisõdur pälvis eelmistel valimistel riigikogu koha vaid 474 häälega.

Samas jäi parlamendist välja reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kellele avaldas toetus 3269 kodanikku. Praeguses riigikogus istub päris palju neid, kelle kogutud häälte arv ei pääse ligilähedalegi Kunnase tulemusel.

Loomulikult kujutaks 101 kõige rohkem hääli kogunud inimese parlamenti lubamine ka teatud ohtusid. Näiteks võiks väga suureks kujuneda "tantsutähtede" ja rahva poolt armastatud meelelahutajate arv, kel poliitmaailmas asjalikult tegutsemine võib üle jõu käia.

„Paljud Harta 12’le allakirjutanud lisasid allkirjale ka oma ettepanekud. Nende rõhuasetus oli selgesti valimissüsteemi muutmisel ja valitute avaliku vastutuse suurendamisel: valijate liitude ja üksikkandidaatide riigikokku pääsemise võimalused, isikuvalimiste alternatiiv, mis aitaks jõuda olukorrani, kus igal valijal oleks selge, mis nimega naine või mees teda riigikogus või kohalikus omavalitsuses esindab. Samuti oli neis ideid valitute tegevuse avaliku aruandluse ja hindamise kohta,“ kirjutab Marju Lauristin tänases Päevalehes.

Hea lugeja! Kas praegune valimissüsteem on adekvaatne või vajaks mingeid muudatusi? Kas toetaksid pigem isikuvalimisi, kus parlamenti pääseb see, kes kogub kõige enam hääli?

Kõik teemakohased mõtted on oodatud aadressile online@epl.ee ja selle loo kommentaariumisse!