Juba dokumendi alguses pööratakse Balti riikidele palju tähelepanu. Sõja lähenedes olevat nad endast Nõukogude impeeriumile ohtu kujutanud.

„Erilist tähelepanu pööras Nõukogude juhtkond loodepiiride kindlustamisele. Tähtis oli takistada Baltikumi muutumist nõukogudevastase agressiooni platsdarmiks. Vaatamata vastastikuse abistamise lepingute sõlmimisele 1939. aasta sügisel Leedu, Läti ja Eestiga, jätkasid nende riikide valitsused nõukogudevastase poliitika ajamist. Nad tekitasid raskusi ennekõike konkreetsete küsimuste lahendamisel, mis olid seotud Nõukogude garnisonide paigutamisega nendesse riikidesse, ning samal ajal laiendasid nad koostööd natsistliku Saksamaaga,“ kirjutavad Vene diplomaadid.

Lisaks sellele väidetakse, et elanikkonna enamus ei toetanud Balti riikide valitsusi ja juba 1940. aasta valimistel võtsid võimu üle Nõukogude Liidule lojaalsed jõud. Nende valimiste demokraatlikkusest loomulikult ei kirjutata. Öeldud on aga, et Leedu, Läti ja Eesti uued võimud palusid ise oma riigid Nõukogude Liitu vastu võtta, mis „parandas tõsiselt tingimusi Saksa agressioonile vastulöögi andmiseks“.

Leedu välisministeeriumi esindaja Mindaugas Lašas ütles Leedu Delfile, et Leedu diplomaadid on selle dokumendiga tutvunud ja saatsid Vene välisministeeriumile protestinoodi.

„Meil on kahju, et Venemaa välisministeeriumi mõned töötajad elavad endiselt võltsitud ajalooteadmistega, mis valitsesid eelmise sajandi keskel ning on sõnas ja vaimus vastuolus 1991. aasta 29. juulil Leedu ja Venemaa vahel sõlmitud riikidevaheliste suhete aluslepinguga. Seoses selle ajaloovõltsimisega on Venemaa saatkonnale esitatud noot,“ ütles Lašas.