Troll Foto: Tanel Meos

Ma ei ole Tallinnasse sisse kirjutatud ning ei plaani seda ka ettenähtavas tulevikus teha. Olen õppinud linnaplaneerimist ning koos sellega ka ühistranspordi toimimist ning selle üle ka omajagu mõtteid mõlgutanud.

Minu seisukoht on selgelt, et tasuta ühistransport on poliitiline mäng. Kui linnavalitsusel oli kindel soov panna see raha ühistranspordi hüvanguks, oleks leidnud kümneid erinevaid ja efektiivsemaid lahendusi, kui tasuta sõit. Kui kallis pilet oli mureks, siis oleks saanud hinda ka lihtsalt odavamaks lasta.

Ülejäänud rahaga oleks võinud lahendada reaalseid probleeme, mille pärast ühistransporti ei kasutada. Näiteks liinide pikendamine üle linna piiri, ühendusjaamade rajamine linna piirile, kus oleks võimalik valla transpordile ümber istuda jne. Rääkimata veeremi uuendamisest.

Ühissõidukite hooldus on Tallinnas üle mõistuse kehva tasemega ja ma ei räägi siinkohal pesemisest (see on ilmselge, et ühissõidukeid pestakse liiga liiga vähe). Kui vaadata lähemalt, kuidas on teostatud ühissõidukite remonti, siis tuleb ahastus peale. Me tegime põhikooli tööõpetuse tundides ka paremat tööd.

Bussid, mis soetati uuena siis, kui ma 2005 Tallinna tulin, on tänaseks nii kehvas seisus, et tuleb juba välja vahetada. Üks põhjus ongi see, et neid ei remondita korralikult vaid suvaliste kättejuhtuvate materjalide ja võtetega. Selle tulemusena näevad ühissõidukid räpased ja räbalad välja. Selle asemel et investeerida veidi raha nende korralikku hooldusesse praalime me sellega, et kui palju uusi on juurde ostetud.

Kindlasti on oma osa siinkohal ka vandalismil, aga see ei õigusta nii kehva tööd. See on üks punkt kuhu oleks võinud selle raha investeerida, mille tasuta ühistransport nüüd endale saab. Samuti ka normaalsesse pesemisse. Olgu siis kaks korda nädalas kasvõi tõsine pesupäev.

Seletused, et istmetele tehakse sügavpesu, on ju lausidiootsus, kui on näha, et istmel on paks võidunud mustuse kiht peal.

Raha paigutamist ühistransporti ei saa otseselt maha laita ja kindlasti on veel valdkondi, kuhu oleks võinud seda ka poetada. Vastuvõetamatuks teeb kogu selle loo lihtsalt see, et selle raha eest tegelikult ei võida ühistransport midagi.

Vaevalt et võidab ka kodanik. Sellist seltskonda, kellel on tingimata vaja ühistranspordiga sõita, kuid kes ei jõua endale piletit osta (ja kellele praegu ühtegi soodustust kehti), on Tallinnas ikka väga vähe.

Autori isik on toimetusele teada, kuid tuleme vastu tema soovile avaldada see arvamus anonüümselt.