Ester Mägi

Juubeliaasta esimene suurem kummardus Ester Mägile meie muusikaavalikkuse poolt sünnib reedel, 13. jaanuaril, mil tema autoriõhtu korraldavad Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos otseülekandega Klassikaraadios. Klassikaraadio tähistab Ester Mägi juubelit kogu nädala saadete ja kontsertidega tema muusikast.

Ester Mägi autoriõhtu toimub Estonia kontserdisaalis ülehomme algusega kell 19. Selle kava on kokku pannud helilooja ise, valides nii teosed kui nende esitajad.

Õhtu esimene pool on kammerloomingust, kus esinevad viiuldaja Mari-Liis Uibo koos Andres Uiboga orelil, pianist Peep Lassmann, klarnetist Toomas Vavilov, flötist Mihkel Peäske ja tšellist Henry-David Varema, lauljad Helen Lokuta ja René Soom, nende klaveripartneriks Martti Raide. Kõlavad „Kadents ja teema“ ning „Presto“, „Vana kannel“, „Dialoogid“ ning „3 setu muinasjutulaulu“, „Sõnarine“ ja „Haikud“.

Orkestrimuusika poole koos ERSO-ga avab „Vesper“ keelpilliorkestrile (1998). Siin liigub kava Ester Mägi loomingu aina varasemate oopuste poole: „Vesprile“ järgneb eesti karjaseviisidel põhinev võluv orkestriteos „Bukoolika“ (1983) ning õhtu suure ja kandva lõpusõnumina 6-osaline meeskoorikantaat „Kalevipoja teekond Soome“ (1954), kus Ester Mägi rohkearvulise ja väga huvitava kooriloomingu ainsa ettekandjana astub seekord üles Eesti Rahvusmeeskoor. Autoriõhtu dirigent on Eestis ja Soomes tegutsev noor muusik, ka viiuldajana tuntud Mikk Murdvee.

Kuigi meistri loomingut on sel õhtul valitud vaid ühte kontserdikavva, annab see siiski päris ammendava ülevaate Ester Mägi muusika omapärast, selgest väljendusvormist, heast maitsest ja delikaatsusest, kõnelemisest eesti rahvamuusika keeles ja tema teistestki aatelistest taotlustest.

Väärivad meenutamist professor Hugo Lepnurme tasakaalukalt ja targalt väljaöeldud sõnad maestra muusika kohta juba 1978. aastast (raamat „Kaheksa eesti tänase muusika loojat“): „Ester Mägi muusika ilme on ajuti otse käegakatsutavalt eestilik. Tema kunst on ülimal määral siiras, mis ei püüa kunagi millenagi näida, tungida väliselt esile ega torgata silma. Ja see, et ta on siia ilma sündinud naisena, annab ta muusikale mingi erilise võlu ja aroomi. See on teatav pehmus ja õrnus tema paljudes teostes, aga ka konkreetne, arukas selgus igapäevases ja lähedases.“

Juba meie mitme põlvkonna interpreedid ning koorid ja orkestrid on ikka ja jälle pöördunud Ester Mägi loomingu poole, seda ette kandes meie muusikaelu suurematelgi sündmustel nii kodumail kui ka raja taga. Sageli on neil abiks olnud oma targa nõuga ka helilooja ise.

Ester Mägi valiti Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks 1999. aastal, ta kannab vabariigi rahvakunstniku aunimetust, on Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat (1996). Eesti muusika esileedi on Eesti Heliloojate Liidu liige olnud juba 60 aastat!