Foto: Meisi Volt

21. novembril saavutasid parlamendiparteid, Harta 12 autorid, poliitikateadlased, vabakonna ja kultuuriavalikkuse esindajad Kadrioru jääkeldris president Toomas Hendrik Ilvese juhtimisel kokkuleppe järgmistes küsimustes.

Esiteks, 2013. aasta märtsi lõpuks töötavad kõik mainitud kõiki huvilisi kodanikke kaasates välja ettepanekud järgmiste valdkondade seaduste muutmiseks:

* erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus, sealhulgas rahavõimu mõju kahandamine poliitilises otsuseprotsessis,

* erakondadevahelise ja -sisese konkurentsi ausus ja elavus,

* valija hääle kaalukus valimistulemuse otsustamisel,

* kodanike aus kaasatus ja laialdasem poliitilises protsessis osalemine valimistevahelisel ajal,

* ühiskondliku ruumi (sund)politiseerimise ja -parteistamise pidurdamine.

Teiseks, töö korraldatakse ühisloomemeetodil, võttes eeskuju Islandi uue põhiseaduse koostamise kogemustest.

Kolmandaks, loodav seadusloomekeskkond on kõigile soovijatele avatud, eelduseks on enda isiku eelnev tuvastamine.

Neljandaks, ühisloomeprotsessi tulemuse esitab vabariigi president 31. märtsiks riigikogule arutamiseks.

Viiendaks, riigipea egiidi all toimuva protsessi praktilise teostamise eest vastutab SA Eesti Koostöö Kogu.

Nelja nädalaga ei ole ühtki neist viiest alusmõttest muudetud. Samuti ei ole ükski jääkeldri koosolekul osalenu ei vabariigi presidendile ega Eesti koostöö kogule teatanud soovist saavutatud kokkuleppest taganeda.

Kordagi pole keegi kahtluse alla seadnud, et lõpliku otsuse seaduste muutmise või mittemuutmise kohta teeb vastavalt põhiseadusele riigikogu. Eeldus, et parlamendis esindatud ja seal esindamata erakonnad osalevad ka ise ühisloomeprotsessis, peaks suurendama tõenäosust, et pärast põhjalikku ja sisulist avalikku arutelu läbivad riigikogule esitatavad ettepanekud kõik ettenähtud parlamentaarsed protseduurid ja saavad seaduse jõu.

See on eeldus, mitte kohustus. Riigikogu on neis otsustes suveräänne. Kelleltki ei võeta ühtki õigust või kohustust vähemaks. Kogu asja mõte on viia ühiskonnale huvi pakkuvate teemade arutelu võimalikult laiale pinnale ja üritada seejuures leida nüüdisaja vajadustele vastav kõige mõistlikum ja ühiskondlikku sidusust edendav asjade tegemise viis.

Sadu ettepanekuid ja arvamusi

Ühisloomeprotsess ei tähenda, et järgmise aasta märtsi lõpuni ei tohiks erakonnad ega ministeeriumid menetleda ühtki eelmainitud teemat, et keegi ei tohiks koostada või allkirjastada ühtki avalikku pöördumist, et keegi ei tohiks koguneda ühelegi meeleavaldusele mõne poliitiku toetuseks või mõne erakonna vastu. Õigusriigis oleksid seesuguseid „embargod” niikuinii tühised.

Kogu kirjeldatud protsessi eeldus on kodanike erksus, hea tahe ja usk sellesse, et ühise töö tulemusel on võimalik tänapäevastada demokraatia tervist mõjutavaid seadusi, ja et ühine tegevus aitab kahandada ühiskonnale ohtlikku võõrandumist.

Detsembri keskpaigaks on Eesti koostöö kogule elektron- ja tavapostiga laekunud sadu ettepanekuid ja arvamusi. Need kõik sisestatakse loodavasse veebikeskkonda, mis alustab tööd tuleva aasta jaanuaris. Seal on võimalik ettepanekuid kommenteerida, kaitsta, omavahel võrrelda ja kritiseerida. Senitehtuga saab end kursis hoida selleks tarbeks loodud Facebooki konto https://www.facebook.com/Rahvakogu kaudu.

Kuna veebikeskkonna lahutamatu osa on ka kehtiva valimiskorra ja erakondade tegevust käsitleva õigusruumi põhjalik kirjeldus, saab ettevõtmist vaadelda ka kodanikuhariduse aspektist. Laekunud ettepanekute ja arvamusavalduste põhjal saab ka väita, et muuta soovitakse seadusi, mis kas enam ei kehti või juba kehtivad soovitud viisil. Kodanike teadmised riigielu korraldamisest saavad alati paremad olla.

Lõpetuseks: iga korraliku asja tegemine võtab aega. Eriti kehtib see turvalise, töökindla ja kasutajasõbraliku veebikeskkonna kohta, kus me kodanikena hakkame jaanuaris oma nime all ettepanekuid tegema ja neid arvustama. Mõistes laialdase rahulolematuse ja sellest tõukuva läbematuse tagamaid, kinnitan ka kõige skeptilisematele kommentaatoritele: arutelu tuleb, see on kõigile avatud, ühise töö tulemus jõuab kokkulepitud ajaks riigikogusse. Seda muidugi juhul, kui selle kirjutise alguses üle korratud alusmõtted kehtivad. Ja ka juhul, kui haaratakse kinni pakutud võimalusest osaleda seadusloomes. Aruteluruum saab peagi valmis, jätkuks vaid arutajaid.