ONLINE INTERVJUU: Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa
Millest mõtlesid, kui sulle pakuti Kroonika peatoimetaja kohta? Kuidas see toimus?
Mõtlesin, et vaat kui tore võimalus ennast teostada. See toimus ootamatult, nagu sedalaadi pakkumised ikka. Kroonikat välja andva aktsiaseltsi Postimees juht Mart Kadastik sattus minuga ühel päeval vestlema tollase ajakirja tugevustest ja nõrkustest. Järgmisel hommikul pärast vestlust sain lõunalekutse konkreetse pakkumisega hakata Kroonikat peatoimetama. Alustasin sellega 13. märtsil 1997.
Kuidas sa ise defineerid, Kroonika rolli tänases Eestis? Kas Kroonikal on mõju või piirdub teie roll pelgalt meelelahutuse pakkumisega?
Seda, et Kroonikal on eesti ühiskonnas suur mõju, näitab meie lugude lai kõlapind. Pole väljaannet, kus meid ei tsiteerita. Küll heas kontekstis, küll kriitilisemas. Viimatigi lugesin ühest kommentaarist, et eestlast iseloomustab kolm K-d. Mis need kaks esimest olid, pole oluline, aga kolmas oli igal juhul Kroonika. Meie ise pakume lugejale suurima mõnuga meelelahutust. Samas näitab see suurt respekti väljaande suhtes, kui kerget sisu uskumatult tõsiselt võetakse.
Eesti on väike ja uusi isikuid, keda seltskonnaajakirjas portreteerida, ei kasva just hirmkiiresti peale. Kelles näed potentsiaalseid staare, kes pakuksid lugejale huvi?
Seda, et staarid kohe otsa lõpevad, on meile räägitud juba kolm aastat. Võib-olla on sel ka tõepõhi all, ent ometi ilmuvad kaks seltskonnaajakirja, üks tabloid ja paar naistekat peaasjalikult tuntud inimeste ja nende tegemiste baasil. Ja kõigil läheb hästi, sest kõiki ostetakse ja loetakse. Potentsiaalseid staare on täis teatrid, telejaamad, telesaated, pangad, bürood ja office`id. Tähtis on vaid üles leida see “miski”, see säde, mis teeb nad Kroonika jaoks huvitavaks. See sädemekese leidmine ongi meie töös kõige raskem.
Kelle intervjueerimisest sa unistad? Eestis või maailmas või kus iganes.
Bill Gates` i (maailma rikkaim mees, Microsofti looja) oleks tore kuulata ja talle küsimusi esitada. Aga selle mõtlesin ma praegu välja. Tegelikult on huvitavaid inimesi Eestiski palju, peatoimetaja ameti kõrvalt pole mul olnud aega neid lihtsalt intervjueerida.
Milline on sinu meelest Kroonikas ilmunud parim lugu, tähtsündmus Kroonika ajaloos?
Eks neid sündmusi ole jagunud igasse ajajärku. Näiteks mõnest kolme aasta tagusest loost olen seltskondades kuulnud räägitavat veel tänagi. Tähtsündmus ühe seltskonnajakirja jaoks on kindlasti ministri ebaausa eraelu paljastamine. Kroonikal on see mitmel puhul õnnestunud. Praegune tähtsündmus, mille valgusel elame, on aga kindlasti Kroonika 5. aastapäeva tähistamine.
Pärast seda kui Kroonika kaanel ilmus pilt paljastatud rindadega toonasest abilinnapeast Eve Finkist, vastasid kriitikutele üsna tervalt:
(“Hirm seksikuse ees istub eesti inimeses veel sügavalt sees. Mujal maailmas annab selline lisaboonus karjäärile hea tõuke, meil võrdsustub seksikus automaatselt ajude puudumisega. Ja nüüd julgeb üks naine, Tallinna aselinnapea, olla ühtäkki nii neetult enesekindel, parajal määral rikutud ja seksikas, ning ta ei vabandagi terve eesti rahva ees! Ajal, mil arenenud maailma ajakirjandus pühitseb naise ilu ja mil peetakse täiesti loomulikuks, et naine ei lakka olemast naine ainult sellepärast, et ta on rase, näitab, et me oleme oma arusaamadelt muust maailmast paar sajandit maas. “ EPL, 1998)
Mis sa arvad, kuidas ja kas on viimastel aastatel Eestis muutunud hoiakud naiste suhtes, arusaam, mis “sobib” ja mis “ei sobi” naistele?
Rõõmuga märkisin hiljuti ühe meie esifeministi juures tugevat imagomuutust - kaunist värvitud pead, imelist meiki, tikk-kõrgeid kontsi, seelikut ja moodsat pluusi. Nii nagu ka vagur haigekassadirektriss hüppas suviste olümpiamängude ajal Sydneys Erki Noole võistlemise ajal suurelt kaadris, läbipaistev rinnahoidjata maika seljas, ning polnd asigi! Naised on eluaeg teadnud, mis neile sobib. Mehed seevastu – mis neile (naistele) ei sobi. Selle vastu ei saa.
Mis on kõige naljakam/traagilisem/ lugu, mis on juhtunud Kroonika tegemisega seoses? A la õnnetult vahetusse sattunud pilt, mille pärast keegi hiljem pisaraid valab?
Kõige traagilisem lugu oli suvel 1997, kui meie 70 000-tiraazhi saavutamise rõõmupeol kingiti toimetusele omanike poolt hirmkallis fototehnika, millega saab teha kvaliteetseid paparazzofotosid 150 meetri kauguselt. Avaldasime selle uudise koos pildiga oma peoülevaates ja saatsime trükikotta. Paar päeva hiljem sõideti surnuks printsess Diana. Väidetavalt olid süüdi paparazzod, kes teda jälitasid. Loomulikult oli see ränk uudis sama numbri esimene teema. Eelmist, juba trükki läinud “kingitust” ei saanud aga tagasi võtta, sest tiraaþijagu lehekülgi oli valmis trükitud (Kroonika eri osi trükitakse kolmel päeval). Ja nii ta ilmuski – paparazzotehnika kinkimine ajal, mil paparazzode sõnagi oli kirikuvande all. Eks ilkumist oli muidugi kõvasti, ja mina valasin pisaraid ka.
Kas olete arvestust pidanud, kellest on läbi aegade kõige rohkem Kroonikas kirjutatud? Kes on need inimesed, kellest Kroonika igal juhul kirjutab?
TOP 10 on need nimed, mis selguvad igal aastal seksikate küsitluses. Oleme neid mitu puhku avaldanud. Igal juhul kirjutame kuulsast inimesest, kellega juhtus midagi põnevat.
Kui suur on selliste lugude osakaal, kus inimesed pöörduvad ise Kroonika poole: “Ma sain uue auto, lemmiklooma, käisin reisil, kirjutage minust!”
Kui te mõtlete telefoni või e-maili teel pöördumist, siis väga harva. Ajakirjanik kogub enamiku informatsioonist erinevatel seltskonnaüritustel. Seal inimestega vesteldes selgub, kellel uus auto, lemmikloom või kes käis reisil. Ja loomulikult on meie ajakirjanikel ka lai infoallikate ring.
Kui tihti saate vihjeid kadetsejatelt, konkurentidelt?
Vahel ikka. Siis vajavad “ette söödetud” faktid muidugi eriti hoolikat kontrollimist, sest vihahoos kaotab inimene objektiivsustaju, meil peab see aga säilima.
Kes on tänapäeva mõjukaim ideoloog, ideaalide ja väärtushinnangute kujundaja? (võib vastata ka nimeliselt)
See on kindlasti põlvkonniti erinev. Oleneb ka, missuguste väärtushinnangute kujundaja. Nooremale põlvkonnale on need kindlasti popstaarid (a`la Jaagup Kreem), vanemale ehk poliitikud (a`la Edgar Savisaar, Lennart Meri).
Keda sa austad?
Inimesi enda ümber. Mõningaid põhimõtteid ka.
Milles näed elektroonilise meedia võimalusi?
Võimalusi areneda, suurendada lugejaskonda ja info edastamise kiirust.
Millised raamatud on sinu öökapil?
Eilse seisuga: “Neljas võim”, “Eesti rahva elulood”, “Abiks algajale koerapidajale”.
Kellest saab sinu arvates Eesti president?
Teist nii säravat ja poleemilist isiksust kui Lennart Meri vaevalt me sellesse ametisse leiame. Kas Eesti-sugusel pisiriigil peab üldse president olema? Äkki hoiaks raha selle ametinimetuse kaotamisega kokku? Meri valitsemisega võiks presidendi olemasolule väärika punkti panna.
Millest/kellest viimati vaimustusid?
Oma töökollektiivist, kes harjus üleöö uue, senisest rangema töökorraga.
Ja nüüd küsimus, mille esitan alati: mida sa ise endalt küsiksid?
Lea Veelmat tsiteerides: Miks ei ole sa veel televisioonis, kuhu sa ju, olgem ausad, kuulud?
