Ardo Kaljuvee

BSApea

Härra Tamkivi,

Kuna Skype tehnoloogia on "true P2P" lahendus, ehk kahe tulemüüriga kaitstud kliendi omavaheliseks ühenduse loomiseks kasutatakse teiste tulemüürimata skype klientide ressursse, siis kuidas kommenteerite Eesti riiklikul tasandil väljakäidud ideesid Skype ametlikuks kasutuselevõtuks, kui mitte keegi ei tea, kuidas asi töötab?

Tänan.

Üleriiklikul tasandil Skype juurutamise ümber toimuv diskussioon on mõnevõrra hägune ja ma ei ole üldse nii kindel, kas sellist tsentraalset otsust vaja on. Otse meie poole on pöördunud küsimustega terve rida riigiasutusi ükshaaval ja katsume neid jõudumööda aidata, peamiselt täiendava tehnilise info juurde suunates.

Üks hea koht alustamiseks: http://www.skype.com/security/

Skype on „true peer2peer” lahendus ka selles mõttes, et selle kasutust veavad eelkõige inimesed, kes üksteisega suhelda tahavad, mitte niivõrd organisatsioonid. Tunnen mitmeid riigiametnikke, kes on hakanud omaalgatuslikult Skype’i kasutama, esmalt sõprade ja perekonnaga suhtlemiseks, aga siis avastades kui palju on sellest kasu ka nende töös. Eriti palju tänulikku tagasisidet on tulnud pidevalt Brüsseli vahel liiklevatelt inimestelt ja Eesti diplomaatiliselt korpuselt üle maailma.

Muide, üks hämmastavamaid mõtteid sellel teemal oli mõni aeg tagasi Täna Otsustan Mina portaalis. Keegi ametnik tõi kodaniku küsimusele vastates Skype mitte-kasutamise põhjuseks selle, et Skype ettevõttena ei ole osalenud ühelgi sidelahenduste riigihankel. Minus tekitas see kaks küsimust: kuidas täpselt võiks välja näha tasuta tarkvara ja teenuse riigihankepakkumine? Milline Microsofti poolt võidetud riigihange on ministeeriumites laialt levinud MSN Messenger tarkvara kasutamise aluseks?

VälguMihkel

1) Kas Euroopa vajab tarkvarapatente?

2) Mida teha selleks, et insenerierialad Eestis populaarsemaks muutuksid?

3) Mis võiks Eestis olla 'Järgmine Suur Asi' tehnoloogiavaldkonnas?

1)      Euroopa on siiani päris hästi ilma tarkvarapatentideta hakkama saanud ja saaks ka edaspidi. Kahjuks ei saa tänapäeval ühte kontinenti kogu maailma majandusest välja rebituna vaadata, eriti kui maailma suurim tarkvaraturg Ameerika Ühendriikides on üdini patendipõhine. Siiani Euroopa Parlamendis arutatud lähenemine tarkvarapatentidele soosib minu arvates liialt suurettevõtteid ja on ohtlik väikestele innovaatoritele. Ja meie tarkvarafirmad Euroopas kuuluvad täna ikkagi viimasesse kategooriasse, mõned erandid välja arvatud.

Seega, kuidagi seda valdkonda reguleerida tuleks, et säilitada Euroopa konkurentsivõimet. Aga ma ei ole kindel, kas õige lahendus leitud.

2)      Nii palju kui ma oma elus inseneridega koos olen töötanud, on neil alati silmad särama pannud üks asi: väljakutse. Sisuline, tehniline väljakutse. Usun, et kui selliseid väljakutseid peab pakkuma ühelt pool Eesti tööturg, mis võimaldab töötada ülemaailmse läbilöögiga toodete kallal. Ja teisalt ka akadeemiline elu: osalemine rahvusvaheliselt tipptasemel uurimistöös motiveerib bakalaureusekraadist kauem õppima.

Eestis on täna 4,8 teadlast-inseneri 1000 elaniku kohta. EL keskmise 5,8-ga võrreldes polegi nagu hullu. Aga Soomes on vastav näitaja 13,6. Peaksime pigem sinnapoole sihtima, et konkurentsis olla.

3)      Usun, et Skype ja veel mõned ettevõtted, kes on suutnud oma tootega maailma välja murda, motiveerivad seda proovima järgmisi ja järgmisi ettevõtjaid. Eesti-suuruses riigis ei ole võimalik lõputult kasvatada ettevõtteid, kes müüvad inimtööd kindla tunnihinna eest ja kelle jaoks iga projekt on unikaalne. Kui on vähe inimjõudu, siis peab suure edu saavutamiseks looma innovaatilise toote ja seda võimalikult madalate paljundamiskuludega müüma.

Valler123

Kas seda kunagist NetPhone järeltulijat tabab ka NetPhone saatus, et seda keegi ei mäleta ja ei kasuta. Ning miks üldse räägitakse, et Skupe on mingitpidi esimene - olen ammu-ammu faksiside ajastul rääkinud paralleelselt faksisidega toiminud Net-kõnedega. Ehk siis puhas Skype eelkäija!!!

Katsetasin ka ise nii kümme aastat tagasi paari internetitelefoni ja ausalt öeldes ei saanud hakkama. Liiga palju seadistamist, katsetamist, suletud tulemüüre ja arusaamatuid tehnilisi VoIP-maailma termineid. Eriti polnud kellelegi helistada ka.

Usun, et Skype edu põhjuseks on see, et oleme esimesed, kes on hakkama saanud kõigi nende barjääride ületamisega. Laadid Skype internetist tasuta alla ja ei hakka mitte seadistama vaid helistad kohe. Ilmselt leiad meie 80 miljoni registreeritud kasutaja seast ka kellele helistada. Oluline on ka kõnekvaliteet, kus kasutame märksa paremal viisil heliedastust kui see on traditsioonilises telefonisides.

mart

Kas IT-spetsialistide järelkasv on piisav? Kas Eesti IT-haridus on tasemel või oskad nimetada probleeme? Kas üldhariduskoolides peaks olema kohustusliku ainena arvutiõpetus?

Järelkasv võiks alati suurem olla (vt statistikat ülalpool), et teha veel suuremaid ja lahedamaid asju.

IT hariduse tase kõigub, peamiselt tulenevalt tudengi enda motivatsioonist asjaga tegeleda. Oma suhetes ülikoolidega katsub ka Skype leida viise kuidas leevendada seda probleemi, mille peamiseks näiteks on katkev haritustee, kuna andekad inimesed palgatakse juba esimeselt kursuselt huvitavale tööle. Ühe juba avalikustatud asjana avasime Skype magistristipendiumi Tallinna Tehnikaülikoolis, mille vilistlasi töötab Skype’s mitmeid. Käimas on mitmed läbirääkimised koostööks ülikoolide juures tegutsevate uurimisrühmadega, et viia kokku mõne ka Skype jaoks olulise probleemi lahendamisel teoreetiline ja praktiline pool.

Ja kindlasti, mida varem õpingud algavad, seda parem. Reaalkallakuga gümnaasiumis valikainena õpetatavast algoritmiteooriast, programmeerimisest või kasvõi robootikast oleks selleks kontekstis rohkem kasu kui ühtlustatud kohustuslikust arvutiõpetusest, kus räägitakse tekstitöötluse alustest. Tulevasel IT-gurul on seal tunnis igav, kuigi paljudele teistele on see vajalik.

Tundmatu

kas koolides peaks olema religiooniõpetus (vs rohkem matemaatikatunde)?

Kas just mõne konkreetse religiooni süvaõpetus, aga maailma religioonide õpetus võiks olla küll. Sellest on avatud maailmas palju praktilist kasu, kui mõistad taustu nt katoliikliku itaallase ja shintoistliku jaapanlasega koos töötades. Kohustusliku matemaatikaga ei tasu üle pingutada, kõik ei taha saada inseneriks. Rohkem valikaineid, pigem.

Tundmatu

kas peaks suunama noori rohkem kutsekooli (it - tehnik vs programmeerija ülikoolis)?

Kogu IT-tööjõu nappuse ümber toimuvas avalikus diskussioonis toimub teatav lihtsustamine. Ühte patta pannakse kümne arvutitöökohaga võrku haldav IT-tehnik ja maailmatasemel tarkvaraarendaja. Need on täiesti erinevad rollid ja neid tuleb ka erinevalt õpetada. Tööd jagub mõlemale.

Tundmatu

kas peaks ikkagi rahastama innovatsioonifondi (vs EAS)? kas sina käisi valimas?

Riikliku innovatsioonifondi juures näen kahte riski: investeeringute valimise ja edasise eduka haldamisega tegeleva tugeva meeskonna moodustamine. Teiseks, kogu teema politiseerimine, mille tulemusena sõltub rahastamine näiteks mitte heast ideest vaid parteilisest kuuluvusest.

Kui neid kaks küsimust vettpidavalt lahendada, on fondil mõte olemas.

 

Valimas käin hoolega. Ja nüüd teeb E-hääletus selle eriti lihtsaks.

Argov

Hetkel käib minuteada NORBY telecomis arendus WIMAX mobiilide osas. Idee selles et tuleb mobiil mis kasutab ära WIMAX võrku. Seal on spetsiaalsed IP protokollid, mis lasevad kõnepaketid eelisõigusega läbi. Seega ei teki praktiliselt mitte kunagi võrgu aegluse probleeme.

Kas Skype areneb ka selles suunas?

Ning kas konkurentsi ei karda selles osas?

Riistvara Skype ei tooda, oleme selle usaldanud oma headele partneritele. Tallinnas kohaldatakse nende elektroonikakomponentidele sobilik versioon Skype tarkvarast. Enamik selliseid partnereid on Aasias ja nende innovatsioonisuutlikkuses ei ole põhjust kahelda.

Loomulikult jälgime, mis turul toimub. Nagu iga teine ettevõte.

Pilv

kas ka muu maailm saab üheselt aru, et skype on eesti ja eestlaste loodu

Kindlasti ei saa kogu maailm üheselt aru. Segaseks muudab pildi ka see, et meil on algusest peale olnud kontorid Tallinnas, Londonis ja Luksemburgis. Mul oli hiljuti lõbus lugu Londonis, kus Skype logo nähes rääkima tulnud õnnelik kasutaja seletas mulle pikalt, et Skype arendus käib Tel Avivis (kõlab nagu Tallinn?). Maailmas on ka palju neid, kes usuvad, et Nokia on Jaapani firma, sest see kõlab kuidagi jaaapanlikult.

Räägime Eestist nii palju kui võimalik, sest oleme suured Eesti patrioodid. Ja ma ei mõtle siin ainult eestlasi vaid kogu Skype kollektiivi, kus meil täna töötab üle maailma kolmekümnest eri rahvusest inimesi. Lisaks on sellele pisikesele riigile tekkinud mitmeid fänne meie uute kolleegide seas eBay-st, kellel on olnud juba võimalus Tallinna külastada ja siinse tiimiga suhelda.

Google otsing „skype estonia” annab täna 570,000 vastet. Sõna levib.

peetkangur

Tere! Mida arvate LHV skandaalist USA pangaturul ja kas see sai toimuda pangajuhtide teadmata, kas Teie firmas saaks midagi põhimõtteliselt taolist toimuda?

LHV sündmusi kommenteerida ei oska. Las uuritakse lõpuni.

Kuna kõigil Skype töötajatel on optsioonid eBay aktsiatele ja need on noteeritud just USA väärtpaberiturgudel, siis puutume selle teemaga muidugi kokku küll. Kõigil töötajatel on sõlmitud siseinfo kasutamist välistavad Insider trading lepingud ja meile kehtivad teatud kauplemispiirangud grupi tulemuste avaldamise eelsel ajal. Seda jälgitakse väga tõsiselt.

Liissu

See, et Skype taga on rahvusvaheline meeskond on hea ja et EPL kajastab kõiki persone kes on tegevad. Lugedes ja kuuldes Rootsi meediat saab ainult üheselt aru, et firma on 100% rootslaste oma ja kõik rahad sai Zennström, eestlastest ei ühtki sõna. Kuidas selline suhtumine mõjub?

Clerk

Hiljuti SAS-iga sõites lugesin parda-ajakirja Scanorama. Sain sealt teada, et selle aasta Skandinaavlased on Zennström ja Friis, kes Skype tegid. Eestlastest polnud juttugi. Kas tegu sama asjaga, et Mati töötas Pariisis restoranis nõudepesijana, aga kodu jõudes ütles, et oli üks osanikest? Paluks kommentaari.

Online

Olen väga uhke selle üle, et eestlased sellises üle maailma tuntud ettevõttes nii tähtsat rolli on mänginud. Kahju on aga sellest, et näiteks Rootsis, kus ise elan, peaaegu et ei mainitagi, et Skypei arendatakse Tallinnas ja enamik meeskonna programmeerijaid on eestlased. Skype'ist kirjutades mainitakse kahjuks ainult ettevõtte asutajaid rootslast Niklas Zennströmi ja taanlast Janus Friis'i.

Aabbcc

Soomes ei tea ja ei usu küll keegi et eestlased selle teinud on. Võiks ka rohkem maailmas oma saavutusi tutvustada , see tooks raha juurde eestisse.

Eks see ole loomulik, et iga rahvas on uhke oma kangelaste üle. Rootsi rõhutab Niklase panust, Taani taanlasest teise asutaja Janus Friisi tegemisi. Eestis räägitakse rohkem oma rahvuskaaslastest, kelle näod ja nimed teada. Luksemburgi meedia on ilmselt uhke selle üle, et meie peakorter asub seal. Tõde on selles, et Skype on väga palju võitnud just läbi selle, et meil on algusest peale olnud nii rahvusvaheline meeskond.

Täna on Skype 100% eBay oma. Kuidas osalused jagunesid enne liitumistehingut, võib iga soovija lugeda ostu-müügi lepingust, mille eBay on börsifirmana avaldanud SEC kodulehel. Eesti meediast tegi selle paberiga suure töö ära Eesti Ekspress, ühes müügitehingu aegses loos.

Nuhk

Kas Skype kaudu toimuvad kõned on Eesti Vabariigi riiginuhkide jaoks pealtkuulatavad... ja kas neile on selleks otstarbeks seadmeid ja/või tarkvara jagatud?

Tänan.

Kahe Skype’i kasutaja vahel toimuv kõne, video ja sõnumiliiklus on krüpteeritud ja ei läbi oma teel ühtegi keskset serverit, vaid läheb läbi P2P võrgu ühelt kasutajalt otse teisele. Seega puudub isegi punkt, kust kolmas isik saaks vestlust pealt kuulata.

Voila

Kuidas tunda ära andekat programmeerijat? Mis on põhilised miinused keskpärastel programmeerijatel? Kumb on määravam (tähtsam) programm, või idee?

Andekas programmeerija mõtleb läbi rohkem, kui tema ülesandepüstitus eeldab. Ta mõtleb lõppkasutaja vajaduste ja loodava tarkvara kui terviku eesmärkide peale, mitte ei lahenda kitsast tehnilist ülesannet.

Ilma ideeta ei ole midagi teostada. Samas saab ka lihtsa idee suurepärase teostusega turule viia. Ei saaks öelda, et üks on tähtsam kui teine. Tervik loeb.

Ahv

Tehnoloogiamaailmas on nii, et mis täna uus, see homme vana. Maailmas on kümneid erinevaid lahendusi, mis võimaldavad kõnet Internetis edasi kanda. Kas teile ei tundu, et Skype on liigselt üles haibitud?

Ka parema tahtmise juures ei suudaks meiesugune väike ettevõte midagi üle maailma üles haipida, mis seda väärt ei ole. Skype’i esimene versioon arendati umbes kuue kuuga ja kaks kuud hiljem täitus esimene miljon kasutajat üle maailma. Skype on suutnud teha midagi, mida varasemad üritajad selles valdkonnas ei ole.

Usun, et see ‚midagi” on kasutamise lihtsus ja kõnekvaliteet. Lisaks pidevale uue funktsionaalsuse lisamisele töötame nende kahe asja paremaks tegemise kallal jätkuvalt edasi.

Zaitsev

Kui suur on Skype Eesti töötajate keskmine palk? Kas ka uutest töötajatest võivad tänu Ebay optsioonidele saada miljonärid?

Nagu mistahes ettevõttes on palk iga töötaja töölepingu konfidentsiaalne osa ja selle kohta andmeid me ei avalda.

Optsioonid on kõigil töötajatel ja see jääb nii ka edaspidi. Kas kõik optsiooniomanikud miljonärideks saavad, on võimatu prognoosida, kuna see sõltub eBay aktsia käekäigust börsil. Igaüks saab aga kõva tööga sellesse võimalusse oma panuse anda.

Jaaks

Kas sellest ei ole kahju, et Eesti parimad IT spetsid palgatakse Skype poolt ning kogu loodav kasum läheb EBay-le ning Eestis on ainult nö tootmisfarm ?

Miks peaks andekas IT inimene Skypesse tööle tulema, selle asemel, et ise mingit uut väärtust luua (Eestile) ning kui suur võimalus on tal Skype edust osa saada optsioonide näol ?

Oled öelnud ka, et üks kord tuleb suure kasvu korral tootmine Hiinasse kolida, see ei loo just erilist kindlust siinsetele töötajatele (200-400 kitsa ala spetsialisti peavad uue töökoha leidma) ?

Minu jaoks kõlab tootmisfarm nagu koht, kuhu kusagil mujal toimuvate otsuste tulemusena lükatakse ukse alt sisse spetsifikatsioon, mille järgi pimesi kirjutatakse tarkvara ja lükatakse tulemus ukse alt välja tagasi. Sellise definitsiooni järgselt võib kindlalt väita, et Skype Eesti kontor ei ole tootmisfarm.

Eestis elavad nutikad insenerid, kes on Skype tarkvara välja mõelnud ja neil ei ole plaanis siit kuhugi kolida. Londoni kontor ja kogu ülemaailmne äripool tekkis juurde hiljem, ettevõtte kasvades. Sisuliselt dikteerib ka meie kasvutempo Eestis täna kogu Skype kasvutempot, sest kui toode kiiresti ei arene, ei ole ka midagi turundada.

Tallinnas toimub nii tarkvaraarendus ja innovatsioon kui ka teiselt poolt kogu ettevõtte operatsioonide pool: tavatelefonivõrguga liidestuvate kõnelüüside jm toetavate serverite haldus üle maailma, võitlus krediitkaardipettustega, valdav enamus ülemaailmsest kasutajatoest. Lisaks kõikide meie erikeelsete väljundite tõlgete koordineerimine, suur osa internetiturndusest (share.skype.com, foorumid, blogid jne).

Tallinn ei ole kindlasti koht, kust ostab Skype sisse odavat arendusteenust. See on lihtsalt hetkel suurim kontor mis meil maailmas on. Väga paljusid valdkondi puudutavad otsused Skype sees tehakse Tallinnas või Tallinna töötajate osalusel. Ka kogu firma tippjuhtkonnas on kaks eestlast, kes on igapäevaselt tegevad Skype tuleviku juhtimises.

Me saame pidevalt sadu CV-sid üle kogu maailma. Kui töösoovija roll on seotud mõnega eelnimetatud teemadest, siis tegeletakse kogu palkamisprotsessiga Tallinnas. Kui kandidaat sobib, siis peab ta Skype’s tehnoloogiameeskonnas töötamiseks kolima Eestisse. Sel moel on meile tulnud täna ca 15% Eesti kontori töötajatest.

Seega, kontori kolimisest ei ole kindlasti juttu, ei Hiinasse ega mujale. Kui Eestis saabub tööturul lagi ja me enam ei suuda leida piisavalt palju kvaliteetseid inimesi, on väga tõenäoline teiste arenduskeskuste avamine väljaspool Eestit. Selle protsessi eeltööd ja ka tulevikus järgmisi arenduskontoreid juhitakse Tallinnast.

On vana küsimus, kas parem on omada kogu väikesest pirukat või väikest viilu hiigelsuurest. Skype alguse juures olnud eestlaste läbi on teisel meetodil siiani Eesti majandusse tagasi jõudnud mõned miljardid kroonid. Loodame, et ka tänaste ja tulevaste töötajate optsioonid annavad sellele märkimisväärset lisa.

QuoVadis

Tere!

Kas skype muutub ehk tulevikus eestlasele ka soodsamaks! ÜLI mugav on kasutada tööjuures skype`i helistamaks klientide mobiilile ja tavatelefonile JUST skype kaudu! Reiside ajal kasutan palmi samal otstarbel.... aga eesti mobiilile helistamine võiks olla odavam... 4 krooni on natuke palju! sama jutt tegelikult sissehelistamise kohta!

paprastas

Tervist hr. Tamkivi! Miks Eesti ei ole Skype global rate maade hulgas? Miks peab Eestisse ehk Eesti siseselt helistamiseks rohkem maksma kui Ameerikasse, Saksamaale jne.?

Tore, kui Skype’st Teile kasu on. Selle üle on kõigil selle kallal igapäevaselt töötavatel inimestel alati hea meel!

Töötame pidevalt meid tavatelefonivõrguga liitvate operaatoritega hindade alandamise suunas. Eelkõige sõltuvad sidumishinnad antud võrku liikuvate kõnede mahust. Seega, mida rohkem Skype’i kasutate, seda rohkem läbirääkimisjõudu on meil paremate hindade saamiseks. Oleme hindu korduvalt ka langetanud ja lisanud uuri riike kõige madalama hinnaga Global Rate gruppi. Kahjuks siiani mitte Eestis.

Juss

Puhtalt tehniline küsumus:Katsetasin seda programmi, segas ilmselt võrgu aeglusest tulenev sõnade katkemine sõna juhuslikust kohsst. Kas on lootust või on juba programmi parandatud nii, et sõna ei hakata enne helikkarti saatma kui sõna lõpp on kah kohal? Kui katkestused sõnade vahemikku pikemaks teevad, seda on kergem taluda. Raskemate juhtude tarbeks võiks rääkijal ola võimalus nupuvajutusega täiendavalt märku anda, et on kas: 1. Mõttepaus mida võib mitu sekundit pikemaks venitada. 2.Suurem vahe ehk ootan ootan vastu rääkimist

Töötame pidevalt Skype sisemuses peituva audiotöötluse paremaks muutmise nimel, kõnekvaliteet on meile väga oluline. Nähtus, mida kirjeldate kannab nimetust jitter, ja on enamasti tõesti tingitud probleemidest võrguühenduse läbilaskevõimega.

prohvet

Kui programmi allalaadimine on tasuta ja kõne tasuta, siis kust firma teenib ja milest saab kasumit?

Tasuta on ja jääb kõne ühelt Skype kasutajalt teisele, ükskõik kas ta kasutab Skype tarkvara oma arvutis, mobiiltelefonis, spetsiaalses WiFi-telefonis.

Tavapärane telekomisektori äriloogika on see, et vaja on teenindada võimalikult suurt tulu võimalikult väheste klientide pealt, sest iga klient toob lisakulu. Kuna Skype'il ei suurenda iga lisanduv kasutaja otseselt kulusid, oleme rahul ka sellega kui vaid väike osa klientidest toob raha sisse. Võti on selles, et kasutajaid peab olema väga väga palju.

Tasulised Skype teenused on näiteks:

SkypeOut – kõne tavatelefonivõrku

SkypeIn – võimalus võtta endale „tavatelefoninumber” mõnes paarikümnest riigist, s.h ka Eestist. Kui keegi tavatelefonilt sellisele numbrile kohaliku hinnaga helistab, tuleb kõne Skype kliendile, kus tahes ta ka maailmas ei viibiks.

Voicemail – kõnepostiteenus

Personalise Skype – logode ja helinate galerii

Gildenstern

Kas reklaam on osa Skype'i kasumiplaanist tulevikus?

Koklas

Skype konkurent Saksa VoipStunt pakub võimalust helistada tasuta traaditelefonidele paljudesse maadesse. Põhja-Ameerikasse isegi mobiilnumbritele. Eesti numbritele on tariif 3 eurosenti minut. Võibolla tegemist on turustamistrikiga, kuid kas Skype hakkab ka seda teenust võimaldama. Kas see on IP-telefoni tulevik?

Mart3

Tänan asjaosalisi võimaluse eest tasuta skaipida! Ei suuda arvata põhjendust telefonidele helistamise tariifidele!?

Ei oska öelda, kuidas ja mis eesmärgil antud ettevõte tasuta tavavõrku helistada laseb.

Skype puhul küsime tavavõrku helistamise eest kasutajatelt raha, kuna seda küsivad meie käest tavavõrgu operaatorid. Lisame vaid minimaalse marginaali, et kõnehindu madalal hoida, samuti ühtlustame hindu et vältida vanamoelist, kõnealustustasude, pakettide ja helistamise kellaajast sõltuvat keerulist hinnastamist.

Kui keegi tahab sama teenust tasuta pakkuda, peab operaatoritele minev raha tulema kuskilt mujalt. Interneti ärimudelites on levinuim ristsubsideerimise allikas reklaamimüük. Reklaami toomine Skype tarkvarasse käiks aga väga otseselt vastu meie lihtsa ja puhta kasutajakogemuse põhimõtetele ja me ei taha seda teed minna.

Heikki Pals

Kas ja kuna Skype on tulemas Symbian nutitelefonidele? Vihjan uudisele:

http://www.engadget.com/2005/04/20/skype-ceo-

promises-versions-for-symbian-and-embedded-linux/

Kas tulemas on ainult Skype'i tekstipõhine side või ka VoIP?

Jah, tuleb, täpset aega ei tohi kahjuks kommenteerida.

Mati Kukk

1. Kui palju teavad Skype Eesti inimesed Skype ärilistest otsustustest - kas Skype tarkvara arendatakse Londoni tiimi poolt vastavalt ärilistele nõudmistele ja Eestlased realiseerivad selle või on kuidagi muudmoodi st Skype juhtimine pole äriline vaid progejad otsustavad mida teha ja äimehed leidku äri taha.

2. Olen ise ka internetitelefoni serveri softi progenud ja VoIP-tavatelefon lüüsi ehitamine võttis aega ca 6 inim kuud kas te leiate, et keegi võiks samamoodi välja lasta sellise süsteemi?

3. Millega kavatseb Skype meelitada endale IP telefoni tasuliste teenuste suur kasutajaid nagu Eestis Tallink?

4. Kui hetkel on S2S kõned tastuta kas te leiate, et selle sektori võib ära katta mingi GPL tarkvara ja Skype point - tasuta kõned kaob ära?

5. Mida Skype teeb siis kui kõik kõned on S2S - kust tuleb raha?

6. Feature küsimus - kuna Skype on kasutusel rohkem era kui ärisektoris siis küsiks millal tekib võimalus, et ühes arvutis on online rohkem kui üks profiil mida erristatakse nt helinaga? Hetkel omab sellist võimalust ainult Gaim. Hetkel on nii et kui mul poja sõbrad chattida tahavad siis tuleb seletada et tegelikult pole see tema vaid hoopis mina.

7. Kas põhimõtteliselt oleks juriidiliselt võimalik realiseerida Skype plugin Gaimile?

1.vt vastust Jaaks küsimusele ülalpool

2.Loomulikult saab piisava rahakoguse ja andekate inimeste abil teha samalaadse tarkvara valmis ka kiiremini. Kui vaadata mis turul toimub, siis kõik suuremad USA internetifirmad on oma sõnumivahetuse tarkvara aktiivselt kõnesuhtluse suunas muutmas. Hetkel on kogu selle möllu juures hea see, et kõik räägivad „Skypelt turu tagasivõtmisest”, ehk on mitte innovaatori vaid järeljooksiku rollis. Meie asi on nüüd seda edumaad hoida ja innovatsiooni jätkata.

3.Ei kavatsegi, meil ei ole selle jaoks piisavalt inimressurssi. Loodame, et ka ettevõtted leiavad enda jaoks tasuta Skype ise üles, kui nad selles väärtust näevad. Nagu on seda teinud kümned miljonid inimesed.

4.Mistahes GPL tarkvara looja ei ole võrreldes eelmises punktis mainitud internetihiidudega paremas olukorras. Kui Skype areng peatub, võib kes tahes ja mis tahes litsentsiga turgu oluliselt muuta. See kuklasse hingamine on asi, mis hoiab Skype ka paljudeks järgmisteks aastateks väljakutsuva töökohana meie kõigi jaoks.

5.Maailmas on 6 miljardit inimest. Neist ehk pooltel on mobiiltelefonid. Ja ehk ühel miljardil on ligipääs arvutitele ja internetiühendusele. Skype’l on täna umbes 80 miljonit registreeritud kasutajat. Selle suurusjärkudes mõõdetava vahe kahandamisega läheb veel aega. J

6.Edastan selle arendussoovi Skype’i sees asjaga tegelevatele inimestele.

7.Mitte ainult ei ole võimalik, vaid me soosime sellist kolmandate osapoolte arendust igati. Maailmas on hetkel ca 1000 sõltumatud arendajat, kes on oma tarkvara sidunud Skype funktsionaalsusega. Seda võimaldab teha meie avalik API, mille dokumentatsiooni leiad siit: http://share.skype.com/developer_zone/

documentation/documentation/

Savuporo

skype kasutamist blokitakse suurtes ettevõtetes ühel lihtsal põhjusel : ta võimaldab failide edastamist mis on suur turvarisk. kui failide edastust saaks eraldi keelata/identifitseerida poleks mingit probleemi ning hoitaks palju raha kokku ettevõttes.

on sellise asja peale mõeldud ?

Väga hea küsimus. Kuna seda esitatakse tihti, jõudis nüüd ka maakeelne seletus meie eestikeelsesse blogi: http://share.skype.com/sites/et/2006/01/

kuidas_skypei_failiedastust_ja.html

Dirtymackey

kuuldavasti on skype asutajad usa silmis persona non gratad. kas teid usasse lubatakse ja kui lubatakse, kas siis tagasi ka lastakse, või pannakse istuma

Jah, mõnedel Skype asutajatel oli ühe oma varasema projekti (muusikavahetusprogramm KaZaA) puhul Ameerika muusikatööstuse algatatud kohtuasju.

Mistahes seosed Skype ja KaZaA kohtuasjade vahel puuduvad. Skype inimesed käivad, eriti pärast eBay tehingut, Ameerikas tihti.

Proper

Kas Skype meeskond arendab täna teenuseid ka äriklientidele, pean silmas IP-PBX laadseid?

Kui jah, siis paluks tutvustust.

Skype ise on jätkuvalt peamiselt fokusseeritud inimeste ja väikeste gruppide, mitte suurettevõtete sidevõimaluste uuendamisele. Eks aeg näitab, kui palju ise tahame otse äriklientidele teenust osutama hakata.

Juba täna on aga meil partnereid, kes Skype avalikku API-t kasutades loovad ettevõtetele suunatud lahendusi. Kiirelt leidsin partnerite kataloogist nt sellise pakkuja:

http://share.skype.com/directory/skype_pbx%10pabx_adapter%10gateway/view/

Kaseke

kas algajale huvitatule on Tallinnas ja üldse Eestis mõni tore koduteeninduskontor kuhu pöörduda kui arvad et võid ise algusega hätta jääda?

Teeninduskontoreid meil ei ole ja ilmselt ka ei tule. Ei Eestisse ega mujale maailma. Püüame teha Skype’i tarkvara nii lihtsaks, et ka kõige algajam arvutikasutaja ise sellega hakkama saab.

Kui aga tõesti probleeme tekib, siis võib abi otsida meie abilehekülgetelt (http://support.skype.com/) või küsida foorumitest nõu teistelt Skype’i kasutajatelt kogu maailmas (http://forum.skype.com/)

Kui aga leidub ettevõtlik inimene või väikefirma, kes tahaks ise Skype juurutamist toetavaid teenuseid pakkuda, saame omalt poolt pakkuda nii tehnilist tuge kui kliendikontakte, sest nõu küsitakse meilt iga päev. Vaata ka http://share.skype.com/sites/et/2006/01/aera_anda_aeriidee.

Tripp

Kas on plaanis ka arendada Skype Windows Mobile Smartphonedele, ma pean silmas just VoIP lahendust. Paljud mudelid võimaldavad juba WiFi ühendust ja protsessor peaks ka võimaldama Skype'i jooksutada.

Või plaanite arendada ainult oma uut projekti http://www.postimees.ee/050106/online_uudised/187926.php ja jätate WM kasutajad pika ninaga?

Skype versioon 2.0beta Windows Mobile PocketPC jaoks on juba täna alla laaditav: http://www.skype.com/products/skype/pocketpc/ .

See sobib paljudele PDA-dele, millel on Wifi või 3G telefoniside tugi sisse ehitatud.

Windows Mobile Smartphone seadmed on mõnevõrra piiratumate ressurssidega (ekraani suurus, mälu, protsessor) tavaliselt, nendega on optimeerimistööd rohkem. Selles osas töö käib.

Viidatud WiFi telefon on ainult üks paljudest selle valdkonna projektidest. Katsume oma pingutustes saada Skype „arvutist välja”, mitmesugustesse mugavatesse käsiseadmetesse, katta võimalikult laia platvormide valikut. Nii Windowsi, Symbiani, Embedded Linuxi operatsioonisüsteemidega mobiiltelefonidesse, kui ka seadmetesse, mis on loodud meie partnerite poolt spetsiaalselt Skype kõnede tegemiseks.

Endel11

Tervist hr Tamkivi

Küsimus lihtne:

Millist telefoniaparaati soovitaksite, kus oleks ühendatus tavatelefon ja skypetelefon (traadita)?

Mida arvate

OLYMPIA Cordless DUALphone telefonist, mida tean kasutatavat Norramaal. Kas see sobiks ka Eesti "süsteemidega"?

Lugupidamisega

Vaabo Vainomaa

Hetkel on üle maailma saada juba päris mitmeid juhtmeta nö dualmode ehk kahesüsteemseid telefone, mis tavatelefoni funktsioonidele lisaks võimaldab ka Skype'ga helistada. Praegu saadaval olevad mudelid nõuavad ka arvuti olemasolu, kuhu on installeeritud tavaline Skype tarkvara. Telefoni baasjaam on ühendatud USB kaudu arvutiga. Telefonid, kus on Skype ja mis ei vaja eraldi enam arvutit kõrvale ilmuvad järk-järgult turule 2006 aasta jooksul.

Telefonid, mida soovitame võrrelda:

Olympia Dualphone http://www.dualphone.co.za/

Philips VOIP321 http://tinyurl.com/dzgyb

Vtech 7100 http://www.vtech.com (ei ole hetkel veel turul)

Ipevo Fly.1 http://www.ipevo.com/ces/fly1_ds.html (ei ole küll kahesüsteemne, aga väga hea Skype telefon) Linksys CIT-200 http://www1.linksys.com/international/product.asp?coid=52&ipid=821 (samuti ainult Skype telefon aga järgmine versioon on kindlasti juba kahesüsteemne)

Tegemist on veel suhteliselt varajase tootekategooriaga, kuid 2006 jooksul saab kindlasti selgemaks, millisest saab nö müügihitt. Erinevusi on funktsionaalsuses ning töökindluses. Isiklike tuttavate hulgas on ilmselt Euroopas enim Olympia, ja Ameerikas tänu paremale jaotusvõrgule Linksysi kasutajaid.

Loodetavasti teete õige valiku.

Eestis saadaolevate mudelite osas kogume hetkel informatsiooni erinevate hulgi- ja jaemüüjate käest. Asi selles, et me ise riistvara tootmise ja levitamisega ei tegele, igal tootjafirmast partneril on selle jaoks omad kanalid.

saulpanzer

Millistes keeltes programmeeritakse Teie arvates programmid, mis ruulivad maailma aastal 2012?

Usun, et nagu ka täna, valitakse aastal 2012 programmeerimiskeel vastavalt vajadusele. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest, jõudlusnõuetest, riistvaraplatvormist ja operatsioonisüsteemist, millele arendada vaja on.

Muutujate nimed ja kommentaarid koodi sees on jätkuvalt inglisekeelsed.

rentygane

Milliseid lisaseadmeid pean süsteemiga liitumiseks ostma?

Kui hästi läheb, siis ei peagi midagi ostma. Näiteks sülearvutite kasutajad saavad tihti hakkama ka arvutisse sisse ehitatud mikrofoni ja kõlaritega. Kui neid ei ole või nende kvaliteet ei rahulda, on vaja juurde osta kas korralikud mikrofoniga kõrvaklapid või näiteks USB-ühendust kasutav telefonitoru, mis muudab Skype’iga suhtlemise sarnaseks tänasele telefoni kasutamise kogemusele.

Videokõnede tegemiseks on loomulikult vaja, et arvutil oleks kas sisse ehitatud või juurde lisatud veebikaamera.

Sealt edasi tuleb juba terve valik meie partnerite tooteid, mis ei ole hädavajalikud, aga võivad konkreetse inimese vajadustele väga hästi vastata: traadita Bluetooth-peakomplektid, konverentsitelefonid, ülalpool kirjeldatud telefoniaparaadid, mis võimaldavad Skype kasutada ka arvutist eemal.

Mistahes seadme soetamisel on soovitav otsida karbilt „Skype Certified” logotüüpi. See tähendab, et meie Tallinna sertifitseerimismeeskond on koos tootjaga antud seadet reaalselt ka testinud ja oleme veendunud, et see vastab Skype kasutaja kõrgetele kvaliteediootustele. Pisut nõrgem kategooria on „Skype Compatible”, mis tähenab, et tootel on arenguruumi, aga ta põhimõtteliselt toimib. Sertifitseeritud tooteid on maailmas hetkel mõnisada, ja neid lisandub igal nädalal juurde.

Tundmatu

Miks see Skype nii nilbe on et küsib väljumisel iga kord kinnituse-küsimus a la tahateikkaprogrammistväljudavõi...

Seda isegi siis kui ma panen linnukese selles samas dialoogikastis, et ära enam järgmine kord küsi.

Kas te kardate midagi ja hoiate niisuguste repressiivmeetmetega rohkem inimesi enda võrgus kinni või milles asi et lihtsalt programmist väljuda ei lase. Igastahes üpris nilbe on.

Teine hea mõistatus on see, et miks ta on mul miskis võõrkeeles kuigi ma olen pannud Skypesse menüüst eesti keele aktiivseks. Paned eesti keele, paned programmi kinni, stardid uuesti programmi ja sama nilbe võõrkeel ekraanil tagasi.

Niru mulje jääb.

Skype 2.0.0.73

Jätkuks veel niipalju, et marginaalne osa kasutajaliidesest jäi uuendamata ja ikka võõrkeelseks kui eesti keel aktiveerida.

Näiteks see tekstikast "kirjuta siia teade, mida kõik sinu kontaktid...", see oli võõrkeeles ja muutus eestikeelseks alles pärast sellel klõpsutamist. Aga vahet pole, sest ta on niikuinii võõrkeeles tagasi pärast programmi uuesti startimist.

Ei ole mul mingeid readonly atribuute config.xml failil ja skype jookseb sama kasutaja all, millel on ligipääs ka nendele failidele. Ühesõnaga ma ei tea miks minul asi tavapärasest erineb aga nii ta on.

Raporteerisin need probleemid eile meie kvaliteedimeeskonnale ja nad ei suutnud viimase avalikult saada oleva Skype’i Windowsi versiooniga viga korrata.

Kindlasti ei ole tegu teadlikult kavandatud funktsionaalsusega, vaid konkreetses arvutis jooksva Skype tarkvara ebakorrektse toimimisega.

Miksi50

Eesti programm ja võõrkeeles? Minu väga kehv võõrkeeleoskus on seni osutunud takistuseks minu ühinemisel Skypega - kõigest EI SAA ARU EGA JULGE!!! Loodan, et edaspidi leiate võimaluse KÕIK Skypega seotud materjalid EESTI KEELDE PANNA!

Tundmatu

Vaatamata sellele, et eesti aborigeenidele püütakse muljet jätta kui suurest eesti imest, ei ole olemas lõppkasutaja lepingut eesti keeles. Palun seletage lihtrahvale, miks ei ole 3 aasta jooksul seda süstemaatiliselt suudetud teha eesti keeles?

Aerutull

Kus kohast lugeda toote müügi kohta eesti keeles?

Kuhu saab eesti keeles suunata edaspidi küsimuse?

Olles realist, pean kahjuks ütlema, et kõik Skype’ga seotu ei jõua kunagi lõpuni eestikeelseks. Skype’i klienditarkvara on saadaval 27 keeles (s.h ka eesti keel) ja usun, et valdav osa maailma Skype’i-kasutajatest on leidnud sealt endale sobiva.

Litsentsilepingud on 17 keeles, millest kõige väiksema kõnelejate arvuga on vist rootsi keel. Mida teatavasti kõneleb maailmas oluliselt suurem hulk inimesi kui eesti keelt. Lepingute tõlkimise protsess on oluliselt keerulisem kui kasutajaliidese puhul, sest iga värskendatud versioon peab läbima juriidilise kontrolli ja tõlkevigadel võivad olla ettearvamatud tulemused. Seega selle nimekirja laiendamisega liigume edasi aeglasemalt.

Lisaks on meil olemas osaliselt eestikeelne Skype veebisait (http://www.skype.ee), Skype Eesti blog (http://share.skype.com/sites/et) ning plaanis luua eestikeelne osa meie foorumitesse (http://forum.skype.com)  

Arvestades, et eesti keele kõnelejaid on maailma elanikkonnast 1/6000, ei olegi seda nii vähe. Ja vaevalt, et nii palju energiat oleks Skype’i eestindamisse algusest peale pandud, kui üle poole meie ettevõttest ei oleks siin, Eestis.

Üleoleva suhtumisega eestlastesse ei ole siin kindlasti tegemist, selgelt vastupidi.

LAgi

Olen aktiivne Skype kasutaja. Tülikaks teeb asja see ,et pean kogu aeg 10 eur-i kaupa kõne aega juurde ostma. Kas ei oleks võimalik näiteks 100 eur-ist paketti turule tuua? Samas blokeerib Skype ühe makseviisidest ( krediitkaart),kui seda on liiga tihti kasutatud ja palub teha ülekanne kellegi Vollebregti arvele Ühispangas ning selle summa Skype kontole laadimine võtab aega mitu päeva. Skype võiks eeldada ikkagi seda, et enamik inimesi on ausad ja asi kliendile mugavamaks teha.

Aerutull

Kas on võimalik, et keegi koorib minu arvet minu helistamise ajal ?

Veel eelmise aasta alguses olid meie jaoks suureks probleemiks krediitkaardipettused. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, oleme juurutanud analüüsisüsteeme ja seadnud maksetele mitmesuguseid piiranguid. Petturitest saime jagu, aga olukorra miinuseks on ka ausatele kasutajatele aeg-ajalt välja löövad piirangud või takistused raha kontole lisamiseks.

Tüüpilised pettused on seotud mõne muu (mitte Skype’ga seotud) turvaintsidendi käigus varastatud krediitkaardinumbri kasutamisega Skype’i kontole krediidi lisamiseks. Ühe Skype kasutaja krediitkaardiandmed või kontol olev raha teistele kasutajatele lekkida ei saa, ei kõne ajal ega ka väljaspool seda.

Juhul kui krediitkaardiga otse meile maksmisega esineb probleeme, on kõige mõistlikum raha lisada läbi mõne meiega liidestatud makseteenuse pakkuja, nt Paypal või Moneybookers. Eriti Paypaliga teeme väga tihedat koostööd, nendega käivitus äsja nt 1-klikiga-konto-täitmise funktsionaalsus, mis vähendab maksete tegemisele kuluvat vaeva.

Ka 10-eurone maksimumsumma üksikkasutajate puhul on turvalisuse eesmärgil kehtestatud. Kaalume selle suurendamist tulevikus. Kiire lahendus just Teie probleemile võib olla Skype Groups teenuse kasutamine, kus grupi haldur saab laadida kontole kuni 250 EUR korraga ja seda siis enda poolt näidatud kasutajanimedele edasi jagada.

Sunnitu

Kohalik mobiilikõne maksab 0,287€.

Helistasin 8 sek -tasu 0,15€ ja 12 sek -tasu 0,25€

Vahe hind 4 sek tuleb 0,10€ seega minuti hind 1,5€!!!!

Milles asi?

Lugupidamisega, Artur

Aerutull

Kas on mingi kõnealustustasu ka laua ja mobiilile?

SkypeOut kõnede eest võetakse tasu minutipõhiselt: esimesel minuti eest umbes neljandal sekundil, edsipidi iga minuti algul järgneva minuti eest. 8 ja 12 sekundiliselt kõnel ei tohiks seega protsessi kohaselt hinnavahet olla, st. peaks olema 1 minuti hind mõlema puhul.

Kõnealustustasu ei ole.

Konkreetse juhtumi uurimiseks (eriti kui on esinenud suuremaid hinnavahesid ka pikemate kõnede puhul) palun pöörduda meie klienditeeninduse poole, täites vormi: http://support.skype.com/?_a=tickets&_m=submit

VGV

Lp.hr.Tamkivi.

Kas Skype kasutamisel võib nakatuda mõne viirusega?

Lugupidamisega ja Teid vastuse eest ette tänades.

Lihtsalt Skype kasutamisel viirusega nakatuda ei saa.

Ainus võimalus, kuidas viirusega nakatatud fail teie arvutisse saab jõuda, on juhul kui teine Skype’i kasutaja saadab Teile nakatunud faili Skype’i failivahetusvõimalust kasutades. Ehk siis sarnaselt e-posti teel levivate või mõne teise suhtlustarkvara kaudu saabunud viirusega.

Skype puhul on teistest suhtlusvahenditest väiksem tõenäosus viirust saada, kuna faile saab saata ainult teie kontaktide hulgas olev ehk teile tuttav isik (viirusega e-post võib tulla kellelt iganes). Ja nagu ikka, ei toimu nakatumine automaatselt, vaid siis kui olete ise teadlikult saabunud faili käivitanud.

Igal juhul soovitame kasutada oma arvutis viirusetõrjetarkvara, kasutate te Skype’i või mitte.

Sellest kuidas ettevõtted või enam kogenud kasutajad saavad soovi korral oma võrgus Skype’i failivahetuse teenuse ära keelata ja kasutada tarkvara ainult kõne, video või sõnumisideks, oli juttu ülalpool.

Iff77

Kas võiks Skype meisterdada ülikoolist jõhkrama konkurendi - mõne vägeva e-õppe programmi. Kus on olemas kõiksugu kursusi iseõppijale nagu näiteks aadressil www.thatquiz.com

Tegutseme ikkagi edasi maailma parima sidelahenduse arendamise kallal ja see eeldab fookust.

Selle konkreetse sektori (haridus) jaoks ja kõigile teistele huvilistele avame üha rohkem ja lihtsamalt ligipääsu oma platvormile, läbi Skype avaliku API ja tihedate suhete sõltumatute arendajatega.

Skype on juba täna edukalt rakendatud nt keeleõppes üle distantsi. Mida veel kolmandad osapooled Skype’i platvormile ehitanud on, saab vaadata nt siit: http://share.skype.com/directory/