Ma kahjuks ei viibinud seal kohal, kuid sellist ühepäevast streiki koolivaheajal võib pidada pigem streigi paroodiaks, kui tõsiselt võetavaks ürituseks. See sõnum ei jõua lihtsalt niimoodi kohale. Mina näeks tõelist streiki vähemalt nädala pikkusena ja seda koolitundide ajast.

-Miks tänane üritus selline, teie sõnu kasutades paroodialik, välja kukkus?

Ühest küljest on inimesed hirmul ja õpetajatel on ka keskmisest kõrgem alalhoiuinstinkt. Õpetaja kui ühiskonna liige, kultuuriesindaja, võtab streiki viimase vahendina, millega oma sõnumit edastada.

Õpetaja ei peaks olema kompleksides ega aitama seeläbi ise kaasa oma ameti madalale mainele. Võib-olla peaks asi algama hoopis õpetaja ameti renomee muutmisest ühiskonnas, seda muidugi paralleelselt palgaläbirääkimistega.

-Kas see tänane meeleavaldus võis midagi muuta ka riigikogulaste ja valitsuse liikmete peades?

Nad võivad jätta mulje õpetajatele, et nad hakkavad teisiti mõtlema või suhtuma. Nad võivad isegi sellesisulise selge sõnumi saata. Näiteks teatatakse, et tuntakse kaasa ja saame aru, kuid reaalseid samme sellele ei järgne.

-Kas tänasele meeleavaldusele on tulemas järge ja kas need tõotavad tulla pisut teravamad?

Toetaksin tõsisemat väljaastumist ja selle ettevalmistamist ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Õpetajad, õpilased ja näiteks vallavolikogu ja sealsed vastavad komisjonid valmistaksid ette materjalid, mis näitaksid ära, kohaliku omavalitsuse tulubaas ei anna võimalust raha õpetajatele anda. Jõulisemalt peaks olema asja organiseerimise taga ka Õpetajate Liit.

-Peaminister Andrus Ansip vihjas, et koolide sulgemine võiks tuua õpetajate palgatõusu. Haridusminister Jaak Aaviksoo hinnangul oleks optimaalne gümnaasiumide arv 54. Mida sellisest mõttekäigust arvata?

Ma ei ole vastvaid uuringuid teinud ega ka neid näinud, mille põhjal see number saadud on. Kas selle taga on seosed logistika ja infrastruktuuriga olemas? Selle kohta kahjuks info puudub ja seetõttu on seda teemat raske kommenteerida.