Foto: Andres Putting

Mitmete endiste tippametnike ja -juhtide üle peetavad kohtuprotsessid ja nende läbiviimise kord annab üsna selgelt märku nende politiseerituses. Ergma selgitas, et õiglane kohtupidamine peab tuginema seadustele, mis on kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise hea tava ja praktikaga. Sellest tulenevalt on oluline, et Ukraina kui Euroopa Liitu pürgiv riik harmoneerib oma seadused EL õigustikuga, sealhulgas justiitssüsteemi ning kriminaalkoodeksi. Poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsessid mõjutavad negatiivselt EL ja Ukraina vahelisi suhteid, edasisi sündmusi jälgivad EL riigid väga tähelepanelikult.

Ergma kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukraina Euroopa Liidu suunalistele püüdlustele assotsatsioonilepingu sõlmimiseks ja avaldas lootust, et riik astub vajalikud sammud saavutamaks edu sellel teel.

Ergma rõhutas kohtumisel, et Eesti soovib arendada Ukrainaga tihedat koostööd nii poliitika – kui ka majanduslikes küsimustes. Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud enam kui 50 erinevat lepingut, mis loonud on kahepoolsete suhete edukaks arenguks tugeva baasi. Ta hindas positiivselt ka kahe riigi parlamendi vahelist suhtlemist.

Ergma sõnul peab Eesti oluliseks demokraatia, poliitilise pluralismi ja õigusriigi põhimõtetel põhinevat koostööd. Samuti Veneetsia komisjoni soovitustest kinnipidamist uue Ülemraada seaduse puhul, et kindlustada mõttevabadus ja pluralismi põhimõte parlamentaarses töös.

Grõštšenko hindas samuti kõrgelt kahe riigi vahelisi mitmekülgseid suhteid ja avaldas lootust, et viljakas koostöö jätkub nii poliitika- kui ka majanduse vallas. Ta andis ülevaate Ukraina sisepoliitilistest probleemidest, mis on kerkinud maailma avalikkuse tähelepanu keskmesse seoses Julia Tõmošenko kohtuprotsessiga.