ESA automaatjaam Venus Express. Reuters

Lisaks arvavad Saksa teadlased täna avaldatud artiklis, et tol ajal oli Veenus ka tektooniliselt aktiivne, vahendas BBC.

Teadlased tegid oma järeldused planeedi ümber tiirleval automaatjaamal asuva VIRTIS (Visible and Infrared Thermal Imaging Spectrometer – nähtavat ja soojuslikku infrapunakiirgust pildistav spektromeeter) aparaadi baasil.

Spektromeetrile ei saanud takistuseks planeeti ümbritsev paks pilvekiht ning selle abil saadud andmed tõid esile pinnase kivimite temperatuurierinevused. Teadlaste väitel on mõned kõrgendikud jahedamad, mistõttu võib oletada, et sealsete kivimite koostis on ülejäänud ümbruskonnast tunduvalt erinev.

"Me märkasime mõningaid kõrgendikke, eriti väga noori vulkaanilisi alasid, mis nägid teistsugused välja," sõnas Saksamaa Astronautika Keskuse planeetide uurimise instituudi teadlane Jörn Helbert. "Mitte kõik kõrgendikud pole erinevad, vaid peamiselt näivad erinevatena väga noored vulkaanilised alad."

Teadlaste meelest võib tegu olla graniidiga, mille olemasolu viitab omakorda võimalikule vee esinemisele. Uuel Veenuse lõunapoolkera kohta koostatud kaardil võib märgata, et Phoebe ja Alpha Regio platoode kivimid on heledamat värvi, näides ülejäänud planeedi pinnasega võrreldes tunduvalt vanematena. Sellised ilmingud seostuvad Maal eelkõige graniitset päritolu kivimitega.

Teadlased pakkusid välja, et Veenuse kõrgendike kivimid võivad olla sama päritolu, kui Maal asuvad kontinentaalse maakoore graniitsed kivimid. Kuna graniidi tekkes on oluline osa tektoonilistel protsessidel, siis oletavad teadlased, et need protsessid võisid kunagi leida aset ka Veenusel.

Teadlaste arvates võivad Veenuse platood olla jäänukid kunagistest mandritest, mida omakorda ümbritsesid ookeanid, vesi omakorda võis hiljem hajuda Veenuse pinnasesse. Samuti oli nende hinnangul Veenus kauges minevikus vulkaaniliselt aktiivne.

"Ma ei oota tänapäeval, et Veenusel esineks 100 kilomeetriseid laavavoolusid, mida me oleme välja selgitanud mineviku osas, kuid ma poleks üllatunud, kui seal esineks vähemal määral vulkaanilist aktiivsust," ütles Helbert.

Teadlased tahavad oma avastusele üldtunnustatud kinnituse saamiseks saata naaberplaneedile maanduri.

Mitukümmend aastat tagasi Veenusele laskunud Nõukogude Liidu maandurid täheldasid seal omakorda basaltseid kivimeid.

ESA poolt Veenuse juurde lähetatud automaatjaam Venus Express saadeti Baikonuri kosmodroomilt teele 2005. aastal. Automaatjaama ülesanne on selgitada välja, miks kaks peaaegu ühesugust planeeti – Veenus ja Maa - on sedavõrd erinevate keskkondadega.